Liisa

Kultuurne

2012-01-24T19:13:00.002+02:00

Ma õpin praegu eesti kirjanduse ajalugu ajavahemikul 1917-1960 ja ohh ma tahaks nii lugeda kõiki neid teoseid. Kas uuesti või esmakordselt. Võiks läbi lugeda kõik "Tõe ja õiguse" osad, loeks "Kõrboja peremeest", loeks Tuglase novelle, isegi Marie Underi ballaade. Ka veel varasemat kirjandust, näiteks "Mahtra sõda" on võrratu. Mul on ju tegelikult nii palju vaba aega, aga issanda päralt küll, miks ma siis ei loe???

Ma olen tegelikult kultuurne ja aateline inimene, hindan kaunist kunsti. Käisin isegi balletti "Pähklipureja" vaatamas ja naudin klassikalist muusikat, mu lemmik on Tchaikovsky, eriti just "Waltz of the flowers", võrratu heliteos. Kuulan seda tihti, rahustab närve.

Aga hinges olen siiski lihtne hiphopineeger. Vist.

Homsest semester läbi kui hästi läheb.

Siuru

Burn

2012-01-21T20:02:00.001+02:00

See aasta ei tulnud mingit „tsüklit“ peale aastavahetust. Jah on olnud palju pidusid, sünnipäevasid. Illukas olen käinud sel aastal juba 4 korda, tegelt 5 korda kui aastavahetust ka arvestada. Oleks täna kah ehk läinud ja siis tuleval kolmapäeval, aga noh ei tea. Me ei joo Hannaga 17. veebruarini, kui on Tallinnas LMFAO kontsert. Siiamaani pole mingit probleemi olnud. Kainena saan klubis väga edukalt hakkama.

Kuna ma joosta ei saa, siis on tants ainus võimalus mul mingit trenni teha.

Jooksma saab arvatavasti veebruarist. Ei tegelt võiks suusatamist ka proovida.

Koolis on eksamid hetkel põhimõttel do-or-die, ehk siis kui ära ei tee, siis see aasta ei lõpeta. No stress! Eesti kirjanduse ajalugu, nimekorraldus ja soome keel.

Mulle ikka väga meeldib Club Illusion. CT on mõttetu ja Att ainult modellide pärusmaa. Illukas saab vabalt tunda ja seal tuleb tõesti head hip hoppi. Mulle väga meeldib tantsida.

Kolmapäeval või neljapäeval Värskasse 1,5 nädalaks, seal toimub päris mitu huvitavat üritust. Ja siis hakkab uus semester ja uus orjamine, mu elu viimane semester (kui hästi läheb). Jess.:/

Autol läks rehv ka katki, mis ma nüüd teen. Mõttetu konnaauto. Pangu põlema end.

201111

2012-01-02T16:49:00.001+02:00

Sai lõpu nii:

BdayPrty no ja veel mingi 9 inimest, kes ei tulnud pildile.

Üldiselt jäin ürituse korraldamisega plussi, kuna..

Enne:

Pärast, hommikul peale pidu:

Jäin 3 pudeliga plussi :D

Lihtne matemaatika ütleb, et mulle kingiti 3 pudelit ja peol ei joodud ühtki.

Party oli faffa. Kõik halb jäi 2011 aastasse, nimelt selle viimastel minutitel murdsin jala. Mitte nagu pooleks päris, aga valutab! :D A pohh, edasi kluppi, seal käisin ka mitu korda keset põrandat pikali, kuna tundus, et jalg pole siiski nii hull, a oli vist siiski? Istusin korra panin jääd peale ja siis tantsisin edasi ühe jala peal hüpates või niisama õõtsudes. Eluiroonia peitub selles, et just samal päeval pandi mind Riia täispikale jooksumaratonile ka kirja. Säh sulle. Aga pole hullu, elab üle.
Lonkasin Illukas ringi ja kaotasin koti ära, mu elu oli seal sees- toavõtmed, garaaživõtmed(ok not), raha, mobiil ja riidehoiuvõti. Ja otsisin nigu ull pääst, siis üks tark soovitas, et vaata diivani taha ja seal see oli ja kohe pidin targa peaga talle joogi välja tegema. Ja hotshotte tuli õhtu jooksul ikka natuke alla kümne ära. Rikas.
Aga kõik juba teavad ja ma ei väsi kordamast, et olen tegija, kuna seisin baarileti ääres ja kuna keegi mind ei teenindanud, vihastasin ja näpsasin terve pudeli rummi sealtsamast baarist. Jooge sõbrad, minu kulul! Ok ma vangi.
Ja ei jäänd vahele ka! (vb peale selle postituse postitamist jään).

Ehtsa mage, klubi pandi juba kl 5 kinni, mase. Hanna poole edasi, kes oli PendiEndel ja kes oskas sellega tõde kõigile teatada. Ostsin karbi snusi ja tegin hea diili! Edasi targutasime Kristoga juttu ja juba ärkaski HelenTommiga kl 12 ajal ja ma ei olnud veel kordagi silma sõbale saanud. Tegime nalja, Teele tuli ansambel Cardoga ka külla, ütles küll, et koti järele, tegelt tahtis koristada ainult! Ja noh veidi kaineneda ka. Kõik lahkusid kolme ajal päeval ja ma polnd ikka veel kordagi magama saanud. Sõin üle jäänud toitu, milleks oli sõir ja suitsukiluräimepall ja midagi veel. Kaisa naeris nagu harakas omas toas sõbrannaga ja mul ikka polnud veel und. Arvasin, et mul on 1 kromosoom puudu, aga õnneks tundsin õilsat uneuimastust 7 ajal õhtul, aga miski siiski hoidis mind veel ärkvel- see oli fatsepuuk, mille maailm tundus nii võrratu, kõik jagasid pilte ja see rõõmustas mu meeli.
Vaatasin arvutist Tujurikkuja kordust. See polnud pooltki nii hea, kui eelneval aastal (koit toome laul ja viinaujumine). Olin pettunud!

Stiilinäide õhtust:

Ja ma kukkusin siiski.. korduvalt.
Õnneks olen praegu Tartus, kus korter on ühetasandiline ja nt kööki või vetsu minekuks ei pea ma treppidest käima, kuna mu põlv on ikka staks sant!!!
Eelmine aasta jooksin kokku 955,5 km. Elufeil, et 1000 ära ei tulnud, kurb meel.

Täna hommikul käisid mul külas jumalakuulutajad, kes palusid, et ma paneks aja kirja ja räägiks nendega silmast silma sellest, kes on jumal ja mis on ta olemus. Keeldusin viisakalt, daamiks jäädes. Rääkisin, et jah olen lugenud lastepiiblit ja selle pildid olid ilusad, aga muu mulle ei meenu. Peksin nad välja ja karjusin aknast: Jumalat pole olemas!

Ei, tegelt jäin siiski daamiks.

Metsa 2 loomad

2011-12-24T15:51:00.000+02:00

Nad on nii armsad!

Ja kohustuslik lause täna:
Häid jõule!

Mõttetu postitus

2011-12-13T15:59:00.000+02:00

Ma pole päris ammu juba teinud sellist lühikest ja suht mõttetut postitust, aga nüüd tunnen, et on aeg.
Reedesel päeval jõin jõulusiidrit, mis oli ikka ok ja proovisin šokolaadimaitselist jõuluõlut, mis oli muide väga hea, soovitan. Sel nädalal Säästumarketis 0,69 + pant!

Kõigil lõbus, aind Cardo ei mõista, kuidas saab Kanye olla sellisel pildi, kus on nii kole radikas :/

Oli üks äraütlemata hyvä juhla!

Raadi mõisa ja Maaülikoolini sai ära joostud, nüüd jooksin Kaunaselt lõunakani. Jumala lebo oli, ma nii kõva ikka. Nüüd pole kuskile joosta enam. :/

Choice FM'i Kojo. No mis naeratus:D:D Luvvin teda.

21. detsembrini

Peretüli

2011-12-09T14:57:00.000+02:00

Alustaksin täna sellest, et 7. detsembri öö oli minu jaoks unetu. Nimelt otsustasid kaks inimest minu magamistoa vastas olevas ruumis korraldada vinge peretüli. Nad elavad järgmises trepikojas aga noh ikkagi minu sein on nende toa vastas, saate aru jah?

Hakkasin mõnusalt uinuma kella poole 12 ajal, kui järsku ärkasin mingi mehe karjumise peale. Panin kõrva vastu seina ja imehästi oli kuulda, kuidas see mees karjus: „Anna mu raha siia! Anna mu raha siia!“. Ta tundus tõsiselt raevus olevat ja naine karjus ka midagi vastu, aga temast ei saanud nii hästi aru. Nii ma seal voodis kuulasin, kuidas nad oma lahkhelisid lahendasid. Mees sõimas naist värdjaks, libuks ja muudeks olenditeks, mis ei kannata väljaütlemist. Sain päris palju teada naise lapsepõlvest ja mida isa temaga tegi siis. Kui aus olla, siis see oli päris õudne kogemus. Ma oleks nagu ise seal peretüli keskel olnud. Kuigi olin kaitstud suure betoonseina abil, siis siiski oli kõhe tunne. Mingi hetk hakkas naine meeletult karjuma, täiesti kõrist, tundus nagu mees hoiaks teda kinni või püüaks peksta. Ja kogu selle aja vältel karjus mees, et naine on värdjas ja tattnoka ajuga.
Siis kuulsin mingi hetk lapse nutmist, hääle järgi oli tegu veel alles sülelapsega. Mingi hetk jäi asi vaikseks või nad suundusid lihtsalt teise ruumi. Proovisin siis magama jääda jälle, aga ei… varsti hakkas sama jama jälle pihta ja veel hullemini, toolid lendasid ja mees ütles, et lööb aknad segi. Naine ütles, et kutsub politsei. Mul tuli endalgi selline mõte, aga no ei hakanud ikka.
Karjumine-röökimine kestis umbes kella kaheni. Mingi hetk kuulsin, et keegi helistab nende korterisse alt, läksin vaatama, äkki on politsei auto all, aga ei… see oli see sama närvihaige vene vanamutt, kes elab minust 2 korrust allpool ja kes ise või tema poeg on korduvalt ka minu ukse taga käinud. Kuna tülitsejad ei lasknud teda alt sisse, siis karjus ta tänava peal, nende akna all vene keeles kõiksuguste sõimusõnadega. Ainus, millest aru sain, oli et lapsed magavad ja viimane sõna oli сука!

Igal juhul oli „vahva“ kogemus. Andis veelkord tunnistust sellest, et korteris elamine sakib. Sa ei saa end vabalt tunda. Kas häirid ise kedagi või häirivad teised sind. Näiteks minu korteri põrandad kriuksuvad nii õudselt, et ma ei julge vahel niisamagi oma toas hilja õhtul kõndida, kuna kardan, et allolevad ei saa magada, lihtsalt nii räme kriuksumine käib. Nõme vana maja!
Peretülist aga niipalju, et täna öösel oli täielik vaikus, kedagi polnud kodus. Ja mõtlema pani see mind selle üle, et kuidas saab ikka nii juhtuda, et kaks inimest, kes üksteist kunagi (väga) armastasid ja kellel on laps(ed) muutuvad nii palju mõne aastaga, et hakkavad üksteist vihkama ning sõimavad südamest ja kõigest kõrist üksteist värdjateks ja mis jubedusteks veel. :/

Aga nüüd lõbusamatel teemadel, sest täna saab nalja ja napsu.

Olen nüüd hakanud Tartut uudistama uuel moel- joostes. Vana ring on juba suht mõttetuks muutunud ja ei paku mingit erutust. Igal juhul jooksin eelmine nädal Kaunase pst-lt Raadi mõisa ja tagasi ja eile ntx Nele sünnipäevarõõmuks tema armsasse kooli nimega Maaülikool ja tagasi. Sellised täpselt parajad 9-11 km otsad. Ja järgmisena lähen võib-olla kuskile Karlova kanti.

Ja mis veel, mulle hullult meeldib joosta just pimedas. Praegusel ajal pole see muidugi probleem, kuna juba poole nelja ajal on enam-vähem pime. Tänavavalgustus on täiesti piisav, et joosta. Käisin eelmine nädal näiteks kell 11 päeval jooksmas ja siis tundus, nagu oleksin alasti või midagi. :D Et kõik näevad, pimedas on kuidagi mugavam ja ma ei torka nii väga silma. Mulle meeldib nii.
Lõpetuseks. Kuna ma olen nii kõva hiphoppar, siis jagan seda videot. Kerge rap battle.
Dissimilari 2. spit on ikka täielik ärapanemine:D

Kool imeb

2011-12-03T13:08:00.007+02:00

Andres Maimik kirjutas EPL-s 21.11. artikli „Kool imeb“ ja praegu võib öelda, et mul on täpselt sama tunne, olen nagu see 12-aastane laps, kellest ta kirjutab:

“Vaatan, kuidas minu 12-aastane poeg koolistressi käes kannatab, kuidas kogu elumahl välja imetakse, kuidas lõputud kohustused teda kirjutuslaua sisse vajutavad. Ta õpib kaheksast kolmeni koolis, siis kõõlub veidike sõpradega koolihoovis, kust kurjad pedagoogid ta peagi minema kupatavad. Vahepeal käbe trenn, seejärel õpitakse kodus edasi umbes 11-ni õhtul, siis kohe magama, sest hommikul kella kaheksast on jälle vaja õppima hakata. Niisiis, iga päev 12 tundi pluss nädalavahetuse kodused tööd. Midagi vahele ei saa jätta, sest mõni päev on kuus kontrolltööd ja tunnikontrolli järjest.”

Kas sellist elu ma siis tahtsingi? Kool või midagi sellega seotut on esimene, millele mõtlen hommikul ja viimane, millele mõtlen magama heites. See pole ju normaalne? Aga nii ilmselt jääb kuni mu lõpetamiseni. Jah, olin loll ja jätsin palju asju viimasele aastale, aga ikkagi.
Kas olen ülikoolis saanud targemaks? Jah, tean nüüd hoopis rohkem maailmakirjandusest, eesti keele käänetest, pööretest, kuidas kasutada teatud sõnu ning eri murrete iseärasustest, aga mis ma nende teadmistega nüüd peale hakkan? Õpetajaks ma küll ei hakka, kui, siis ainult sunniviisiliselt või äärmisel vajadusel. Ja see, et mulle lapsed ei meeldi, on juba ammu teada tõsiasi. FML.

“Aga ometi ma mäletan, kuidas poiss läks algklassides rõõmuga kooli. Tal oli uus positsioon, tal oli ranits täis tähtsaid raamatuid, ta oli keegi! Talle isegi meeldis õppida. See oli aeg, kui ta veel tunnetas kohustuse asemel vajadust. Kus siis toimus murdepunkt?”

Jah, olin paaris esimeses klassis üks targemaid, ma mõtlen just silmaringi koha pealt. Kus iganes tehti viktoriine, võitsin alati. Minu lemmikraamatud olid sarjast “Loomade elu”- entsüklopeedia, kus on erinevate loomaliikide (kõikide selgroogsete) kirjeldused- elupaik, toitumine, sigimine, eripärad jne. Sellel sarjal on umbes 6 osa. Lugesin huviga iga peatükki hõbekogrest, amuuri tiigrist ja tuttpütist. Mind huvitasid väga erinevad maad, kultuurid. Võisin tunde vaadata dokumentaalfilme Aafrika Serengeti rahvuspargi sinignuudest ja gasellidest. Olin 12-aastaselt loomade, looduse ja geograafia osas targem kui enamik täiskasvanuid.

Mind huvitas maailm, kõik mis selle sisse kuulus. Lugesin uudiseid, õppisin läbi arvutimängude inglise keelt ja muudki.

Aga üha enam hakkas kool mind rõhuma. Sellele vastukaaluks lasin end lõdvaks, gümnaasiumi läbisin reaalainetes kolmedele, humanitaarainetes proovisin siiski 4-5 peale ära teha, kuna need mulle sobisid.

Olin üpris lahtise peaga, nagu öeldud olid reaalained ainuke erand. Kirjandid olid enamasti klassi parimate seas, mis näitas, et minus veel oli gümnaasiumi lõpuks jäänud järgi seda laia silmaringiga algklassilast, aga see ka oli kõik.

Minu potentsiaal oli üpris kõrge, aga kool summutas selle. Andis ette mallid, mille järgi pidin oma teadmisi arendama. Gümnaasiumi lõpetades olin läbinud kõik ca 30 ainet, mis mul 12 klassi jooksul õppida oli vaja, teadsin igast õppeainest midagi, aga mis kõige tähtsam- ma ei teadnud, kes olen ma ise? Olin lihtsalt üks koolisüsteemi poolt kujundatud ja teadmisi täis tuubitud olend, kes ei teadnud, mida ta ise tahab teada, mille poole pürgida? Kool oli elu- ja teadmistejanu minust välja imenud.

Koolivaimust ja ümbritsevast survest vaevatuna astusin ülikooli, kuna nõnda nägi ette ühiskondlik norm. Valisin suvalise aine, mis tundus enam-vähem huvipakkuv ja hakkasin üliõpilaseks. Esimesel semestril ei saanud ma üldse aru, mida ma õpin, kuna tuutor ei olnud võimeline meile selgeks tegema, mis ainetele peaksin end registreerima ja kuidas see bakalaureusesüsteem üldse välja näeb. Käisin lihtsalt mõnedes tundides ja tegin paar eksamit. Teisel semestril sain juba aru, mida pean tegema, et lõpetada kõrgkool. Enamik aineid aga olid igavad või liialt spetsiifilised. Pidin iga kord end tundi minekuks sundima. Pea iga kodust välja minek nõudis eneseületust. Kui ei läinud, tekkisid süümekad. Samas, kui sai koolis käidud, oli hea tunne, kuid tundsin end õhtuks siiski kui väljapigistatud sidrun, kes pidi istuma kolm 90-minutist tundi ja kuulama õppejõu monoloogi, samas kõike tema öeldut kirja pannes ja ideaalolukorras ka kõike seda infot meelde jättes.

“Selle asemel et anda meie lastele vahendid, kust ja kuidas infot kätte saada, kuidas seda selekteerida ja analüüsida, üritatakse neisse seda sisse litsuda. Just nagu poleks internetti ja Wikipediat leiutatudki. Kui ajumaht saab täis, tuleb last häbistada kehvade hinnetega.”

Ma tõesti ei leia, et mul peaks peas olema Marie Underi 3. luulekogu pealkiri ja ilmumisaasta või see, mis on kirjas isikunimeseaduse 5. paragrahvis. Kui mul tõesti tekib vajadus selle fakti teadmiseks, siis lähen internetti ja leian selle 2-3 minutiga.

“Lisaks teoreetilise tunnetamise õpetamisele võiks koolil olla ka teine funktsioon – kasvatada valmisolekut päriseluks. Õpetada empaatiat. Millised inimesed meid ümbritsevad, kuidas nendega toime tulla. Kuidas kujunevad suhted ühiskonnas, kuidas lugeda inimese emotsioone ja mõtteid. Kuidas endast head muljet jätta. Kuidas esineda, kuidas oma mõtteid ja tundeid väljendada. Kuidas seada sihte, kuidas neid saavutada.”

Pean ütlema, et ma pole just suurem asi võõraste inimestega suhtleja (kui nüüd purjus peaga jutuajamised välja jätta). Minus tekib justkui blokk, kui pean minema näiteks endast tähtsama võõra inimesega vestlema. Seda kõike on süvendanud ka kool. Eriti just gümnaasium: õpetaja on see, kes käsib, poob ja laseb. Igal juhul oli õpetaja kordi kõrgemal positsioonil kui väike vaene õpilane ning kohati süvendasid nad seda usku oma karmi oleku ja üleoleva käitumisega. Ei, muidugi, kõik õpetajad polnud sellised, aga ideaal oleks ju siiski see, et õpetaja suudaks end teha nii meeldivaks, et õpilane arvaks, et võib temaga vabalt suhelda kartmata, et vigu tehes ta läbi sõimatakse. Õpetaja peaks olema see tore juht ja kaaslane, kes viib meid läbi teadmistemaailma ning tutvustab kõike huvitavat, mitte range kubjas, kes, piits ühes käes ja präänik teises, peab meile haridusministeeriumi poolt ette nähtud ainekavas olevad teadmised meie sisse kas või väevõimul suruma.

Ülikoolis on olukord pisut parem, kuna õpilased ise on täiskasvanud ning õppejõud tunnetavad seda paremini. On palju väga muhedaid ja toredaid õppejõude!
Samas siiski süvendavad tavaloengud seda, et õpilane on terve tunni vait ning õppejõud räägib oma 90minutilist monoloogi. Otsest suhtlemist õppejõu või üldse teiste õpilastega pole. Õpilane istub vaikselt suure auditooriumi pingis ja ta on vaid üks väike osa tervest massist, kellele õppejõud peab oma teadmisi edasi andma.

Ja nüüd olengi olukorras, kus ma ei saa enam midagi teha - pean vaid õppima või kodutöid tegema. Okei, on ka sessi aeg ja see vist ongi normaalne? Aga tegelikult ju ikkagi pole. Ma ei saa minna sõpradega peole, kuna ma pean õppima? Enne arvasin, et midagi sellist ütleks vaid täielik nohik, aga nüüd tean, mis tunne see on. See tunne pole üldse mitte hea.

"Kool võiks luua elukompetentsiks sellise pinnase, et hiljem ei peaks Peep Vainu või Mare Porgi käest järeltunde võtma. Või miinimumprogrammina andma vahendeid, kuidas oma käesoleva olukorraga toime tulla."

Õpilane peaks tundma end koolis isiksuse, mitte statistilise numbrina. Kool peaks kaasa aitama isikuse arengule ning õidepuhkemisele. Miks muidu lähevad nii paljud noored näiteks Indiasse või Austraaliasse "ennast leidma" ? Miks peame sõitma tihti üksinda kaugesse paika, et seal elu üle järgi mõelda ja leida tõeline mina? Miks peab hiljem ostma eneseabiraamatuid või käima selleteemalistel koolitustel? Miks ei võiks juba kooliajal toimuda see suur eneseavastamine ja jõuda tõdemuseni, kes ma selline siiski olen ja mida ma elult ootan? Vastus on lihtne- kõigi koolikohustuste ja ühiskondliku surve tõttu ei ole meil aega, et lihtsalt olla ja mõtiskleda. Kõigi alateadvuses tiksub kell, mis ütleb, kuhu ja mis ajaks peame jõudma või mis asja ära tegema. Ei jäägi tegelikult aega, et arutleda elu kui sellise üle. Gümnaasiumi lõpetanud kodanik on tihtipeale veel täiesti poolik. Tema aju on küll välja arenenud- tal on palju faktilisi teadmisi ja ka mõningane analüüsioskus, kuid sügavam, psühholoogiline pool võib olla veel kuskil puberteedieas.

Nii mõtlen ka mina, et ilmselt peaksin reisima kuskile ja tegema midagi muud, et leida end.
Jah, muidugi, elu ei peagi kerge olema, nõustun. Aga praegu on mu hing kuni 2012. aasta juunini müüdud Tartu Ülikoolile. Olgugi kui lõbus mul tahes või tehku ma mida iganes selle ajavahemiku jooksul, kuskil mu peas tiksub ikkagi see teadmine, et oh ei, homme pean ma ikkagi seda kodutööd tegema või järgmine nädal pean hakkama selleks eksamiks õppima. Ma ei saa oma mõtteid kordagi täiesti vabaks lasta. Olen jõudnud arusaamani, et lapsepõlv on läbi ja nüüd hakkab päriselu, mis ei tundu üldse roosilisena.
Welcome to the adolthood?? :/ :(

http://www.epl.ee/news/arvamus/kool-imeb.d?id=61924906

Loosiratas

2011-11-10T20:19:00.003+02:00

Taaskord 1 kuu läinud ja ma pole midagi siia kirjutanud.
Ma olen üks õnnejunn küll. Just sel sügisel nagu eriti, või noh üldse. Me peres ka, kui keegi lotoga võidab, siis olen see ikka mina.
No nt üle-eelmine aasta võitsin Pühajärve jaanitulele 2 piletit. See oli ammu ja, aga nüüd sept algul võitsin ju 2 vip pääset CT avapeole (millest on eelnevalt juttu juba), siis võitsin Tallinnasse Club Hollywoodi Big Bängersitele 2 vip pääset ja nigu nipsti- ka Värska Sanaka baari diskole. Asi on juba kahtlane!
Aga tundub, et tasub see FBs jagamine ära ikka, vahel ikka võidab!

Anu Sai

1. Käisin Tallinnas Helenil külas 14. okt. Elumõnus ühetoaline korter on tal küll. Lasime siis jookidel hea maitsta ja nagu öeldud, kuna võitsin piletid, läksime tasuta kluppi sisse. Päris palju välismaalasi, nagu arvata oli. Muss oli vist jama, aga pärast sai pubis ka veel edasi tantsitud. Mis seal ikka, suurlinna melu on ikka teine, kui väikses Tartukesekeses.

2. Ja juba neljapäeval tuli päris mitu rahvast minu Kaunase korterisse. Alates sellest, kui kevadel keegi tark mu köögi lambi alla tõmbas ja see jama tuli, polnud mul ühtki "istumist" seal olnud ja ega seegi kord kartsin, et 2 korrust all Aljoša tuleb mu ukse taga, endal jalas vaid magamispüksid või mis iganes tal seal olid. Mõni tegi küll kõvemat häält mõned korrad, aga üldiselt olen külalistele tänulik, et nad suutsid volüümi all hoida. Edasi CT ja postitants.

Bestud

3. Siis oli järgmine nv Värska nv, ehk siis ma olen nii kõva mutt, et polnd 5 nädalat Värskas käinud. Ja suht jama oleks olnud käia ka, köök oli katki, nõusid ei saanud pesta ja süüa teha, mõttetu ju.

A laupäeval toimus 3 asja siis- päeval võrkpalliturniir, õigemini 2 mängu. 1 oli kl 10 hommikul. Saime tappa ja läksin koju nutma. Nutsin 4 tundi ja siis kihutasin autoga tagasi, et veel 1 mäng mängida. Aga nutmisest oli vist abi ja siis võitsime selle mängu. Käisin 10 minutiga kodus duši all ja sis autasustamine. Oli uhke olla viimasel kohal.

Me oleme nii kokkuhoidvad

4. Siis kutsus birks meid oma sünkarile, sai tema kaskendkaks. Viisakas istumine. Roolijoodik ei jäänud seekord vahele, kuigi oli sellele äärmiselt lähedal, kõigest piirikad ja kõigest autodokumendid pakkusid neile huvi.

Kõik on nii kokkuhoidvad

5. Edasi Sanaka baar. Turva juba teadis mind nimepidi, ütles, et jaja saad tasuta sisse. Tundsin end korraks VIPina, aga see tunne möödus kiiresti, kui nägin diivanitel lamavaid loom-inimesi. Õnneks ma ei pidanud maksma selle loomaaiapileti eest. Siis panin paar tantsu, aga ma ei tea, seekord polnud ikkagi see. Eelmine kord oli lahedam. Mulle tundus, et DJ arusaam diskomuusikast oli latiinorütmid. Mitte, et mul nende vastu midagi oleks, aga kui ainult seda tuleb, siis pole ka asi õige. Ja miinuspunktid selle eest, et ta ei tea, kes on Kanye West.

6. Siit edasi liikudes avastasin ma end üha enam kuulamas musta muusikat. Ma pean häbiga tunnistama, et polnud tegelikult Kanye & Jay Z uut plaati korralikult kuulanudki ja seepärast polnud sellest ka enne teab, mis vaimustuses, aga nüüd võtsin ette ja kuulasin iga loo algusest lõpuni ära ja oiii mis pärleid sealt välja tuli! Palsam minu äädikale. Oih, või see tähendab palsam mu hingele. Ma nagu kohe lausa samastan end nende värsside sõnadega ja see beat seal taga ja.. just, ma oleks pidanud sündima kuskil getos. Võinoh, ma oleks soovinud. Aga ma oleks seal ilmselt mustadelt bitchidelt kohe peksa saanud. Siis vaatasin veel 2 ghetto filmi ja Lil Wayne’i dokumentaalfilmi. White man on ikka mõttetu, nigga on õige mees!

My homies

Ja nagu sellest oleks veel vähe, sattusin ma üks hetk youtubes Justin Bieberi videote peale ja ma ei saa reaalselt aru, et miks kõik teda vihkavad? Üldsus on mingi pildi temast loonud ja keegi nagu ei tihkagi enam oma seisukohta tema suhtes muuta, kuna see oleks ju nii lame, kui mulle meeldiks biiber. Vaatame tõele näkku, ja muidugi haters gonna hate, aga see poiss on andekas ja oskab suurepäraselt laulda! Kuulake nooo.

Vaatasin ka temast dok filmi… Usun Andrus Veerpalusse ja Justinisse.
Ei, ma pole kindlasti obsessed, aga lihtsalt arvan, et talle on liiga tehtud. Ta on rohkem tunnustust väärt.

Aitab niggadest..:D

Lõpetuseks imeline naine, kuidas laulab live's, ise rase veel...:D

Ulme Illukas ja jalkakas

2011-10-12T18:15:00.001+03:00

Reedel, 7. oktoobril, otsustasime, et teeme midagi erakordset ja enneolematut – lähme pubisse jalkat vaatama. Ok piinlik mainidagi, aga ma pole kunagi kuskil väljas seda vaatamas käinud, ainult kodus miniteleka või veel hullem- läpaka taga vahtinud.

Tegelt ma olen suht suur jalkafänn ja seega läksimegi klubi Trehvi. Isegi kauged külalised Pärnust ja Värskast- Teele ja Cardo olid kohal. Üks oli kohe eriti excited, aga nii peabki ju. Trehv oli rahvast puupüsti täis. Õllejärjekorras pidi seisma 40 minutit ja selle ajaga sai nii mõnigi juba ebameeldivalt kaineks. Tekkiski surnud ring- nii kui mõnusa jaheda siidri/õlle kätte said, jõid ära, tahtsid uut.. pidid jälle 40 minutit ootama. Korralikult purju jäid vaid need, kes olid saatnud naised järjekorda seisma :P

Meeleolu oli äärmiselt ülev. Iga kord, kui Eesti meeskond tegi mingi hea liigutuse (võttis palli ära vms), siis rahvas rõkkas, plaksutas või tegi mida iganes. Ja oii kui värav tuli. Reaalselt kõik lihtsalt karjusid täiest kõrist ja hüppasid üles-alla :D Kallistasid kõiki ümbritsevaid ja vennastusid täielikult. Totaalne laulupeo tunne oli, ütleks, et just värava momendil isegi rohkem:D See ülevoolav õnnetunne, wow. Või oli see natuke põhjustatud ka tarbitud alkoholikogusest? Ah, vaevalt!

Veel sai seal ennustada jalgpallimatši tulemust, see maksis 2 euri ja rikaspoiss härra C ostiski ja ennustas jummala õigesti – 1:2. A krt mingi konks oli juures, et kõigi õigesti vastanute vahel veel omakorda loositi üks võitja ja see loomulikult oli mingi suvakas. Võitu meie lauda seekord veel ei tulnud :(
Laulupeo meeleolus läksime kippesti Nellu poole, kus oli fotoshoot ja Kanye ja Cudi laulukeste kuulamine ja väike joogi mekkimine. Ok ma aasta roolijoodik :D Polegi ammu päris kainena autorooli nagu istunud. :D

Got my Ray-Bans on and I'm feelin' hella cool tonight

Illukas oli sel õhtul kahjuks üpris lahja- Connections on jama pidu, ärge minge!
Järgmine päev panin sliipi ja olin niisama uinamuina. Õhtul oli taaskord Illuka laks- seekord pidu Paradise. Võtsin vaid ühe 0,3 L beershake ja ohhoo.. kofeiinitablette ;) Saadaval igas hästi varustatud apteegis, hind ca 2.88, purgis 100 tillukest tabletti.

Mõtlesingi, et pole ammu neid proovinud ja samas juua ka ei tahaks sel õhtul. Ööpäevas võib võtta 2-3 tabletti, ma võtsin tunniga 3 tükki ära ja oijah. Klubi oli lausa fantastico!! Muusika oli hoopis teisest puust, kui eelneval õhtul. Me Hannaga panime algul ikka eriti hullu, totaalsed turbojänesed. Tõesti tundus, nagu ma oleks ise DJ olnud, täpselt minu maitse. Tuli Rihannat ja muud poppi, tuli hip hoppi, räppi. „Black & Yellow“ mu arm ka. Korraks, selle 3,5 tunni jooksul kiskus muss natuke jamaks, ja see oli ka siis kui rahvast hakkas vähemaks jääma. Läksime Hannaga sinna kl pool 1, tahtsin algul vetsu minna, aga no ei saanud, kohe tuli hää lugu.. ja siis tuli järgmine hea, ja siis järgmine ja nii ma ei saanud lihtsalt pool tundi vetsu minna:D Ja kui tuli LMFAO „Sexy And I Know It“ läksid kõik hulluks. Või mulle tundus aind nii? No meie vähemalt läksime:D

Ja nii tantsisingi pmst 3,5 tundi järjest, ok paar korda käisin vesseris, aga muidu mitte. Ei tea, kas jooksutrenn on nii palju vastupidavust andnud või mis, aga ma tõesti ei tundnud, et oh nüüd ei jõua enam, lähen istun. See oli välistatud, paneks aind tantsu…

Jah, elu parim Illukapidu for sure !!

Teisipäeval käisime taas Trehvis Nele ja Merliniga. Seekord ei hakanud Prantsusmaalt toodud vihmavarju pähe panema. Ukraina-Eesti mäng oli. Rahvast oli sel õhtul hõredalt. Vähemalt algul. Lõpus hakkas juba kogunema. Vaatasime ikka kõige suuremalt ekraanilt, silmad krõllis. Oleks vist pidanud siiski ka Sloveenia-Serbia mängu ka kaema jääma, aga noh mis sääl iks. Go Eesti- go Eesti!

11. või 12. november peaks siis kvalifikatsioonimäng toimuma, reede või laupäev- kindel Trehvi laks nohh. Siis võtan ausõna lipu ja fännisalli kaasa ja karjume hääled kähedaks!! Kostja – Kostja – Kostja!!!

Paide-Türi rahvajooks 02.10.2011

2011-10-04T22:25:00.001+03:00

Nagu teate, valdab mind nüüd „jooksupalavik“ ja peale Tallinna poolmaratoni panin end kirja Paide-Türi rahvajooksule. Tundus selline täpselt paras distants ja aeg ja koht ja kõik.
Kirja sai pandud ka Nele, kellega koos siis sõitsime Tartust Paidesse minu ülinumpari Pešooga.
Ja ma ei pidanud oma maššiinas pettuma. Okei, minu kõrvalistuja väitel oli üks meist mööda sõitja mu autot väga imelikult jõllanud, a la issand, isegi sellistega veel sõidetakse, aga üldiselt oli tip-top. Kuigi kohati oli piinlik, kui Tallinn-Tartu maanteel oli 110 märk ja mul ei tahtnud auto seda eriti välja võtta.
Okei, auto autoks. Läksime ju joooksma!

Jõudsime Paidesse 1,5 tundi enne starti. Mõnus pommiauk oli. Isegi Põlva tundus normaalsem pleiss. Kasutasime korduvalt ära Selveri vetsu ja kõige veidram asi oli see, et mingi läbipaistva annetuskasti sisse oli pandud 500 eurot. Kohe päris õige paberraha oli! Küll Paides elavad alles rikkurid! :/
Tiksusime niisama ja võtsime välja oma numbrid ja mõtlesin, et ok lähen kl 12 teen lühikesele distantsile startijatest pilti. Seisime siis seal stardi juures ja mõtlesin, et mida on?? Kohe-kohe peaks ju startima ca 1000 inimest, kus nad kõik on?? Siis tuli kerge närv sisse, et apua, äkki me polegi õiges kohas, et see polegi stardijoon siin.

Siis jõudis mõistus jälle tagasi koju ja ütles, et ahjaaa lühikesele distantsile starditi ju Kirnast, mis on ca 6 km siit eemal :P

Selline pilt avanes meile kell 12:00

Veel oli vaja vetsus käia ikkagi ja stardini oli vaid 10 minutit. A poh, käisime ikka ära. Pärast oleks kannatanud, oleks veel jamam olnud. Tegime siis mingi mikrosoojenduse: natuke edasi-tagasi jooksu ja juba läksime stardikoridori. Teadustaja mulises seal midagi ja keset seda rääkimist kõlas järsku pauk. Mina ei saanud küll aru, kas see oli nüüd see õige stardipauk või läks pauk valel ajal lahti lihtsalt. Inimesed hakkasid aga liikuma ja sellest järeldasin, et ju siis oli õige asi ja panin ka oma käekella tööle.
Seesamune GPS kell siis oli meil Nelega tempotegija. Püüdsin hoida tempot 10 km/h ja päris edukalt sai sellega hakkama. Eesmärgiks oli läbida see distants 1:21-ga, ehk siis et keskmine olekski 10 km/h.

Start kl 12:30

Joosta oli päris hea, ruumi oli jne. Keset asfalti joostes aga hakkas tuul hullult puhuma ja see raskendas olukorda. Vahva oli see, et saime mingite triatlonipoistega (umbes 8-9aastased) koos joosta. Neil oli 2 treenerit ka rattaga kõrval kogu aeg ja kord jooksid need 5 poissi meist ette, siis jooksime meie neist ja proovisime kogu aeg nendega samas rütmis joosta. Võin väita, et ilma nendeta oleks ma küll kohe kindlasti aeglasema lõpuajaga finišeerinud. Päris lõpus läks nende punt küll lahku, proovisin kõige kiiremal poisil kannul püsida, aga ta krt lidus ikka nii kiiresti, et ma ei saanud teda kätte.

Kõige haigem oli see, et Türi staadionile jõudes nägin kaugelt seda täispuhutavat kaart, mida arvasin finiš olevat ja pingutasin täiega, nii et kops ikka korralikult kinni. Hakkan omast arust lõpujoont otsima siis ja… hehe vat sulle nalja- tuleb joosta veel pea terve staadioniring- alles seal on finiš. Oi ma olin vihane. Ja sellest pühast vihast vaevatuna siis lõpetasingi jooksu väsinuna, aga siiski õnnelikuna. Grit Šadeiko pani mulle medali kaela ja mingi tont andis mahla kätte ja läbi see oligi. Nellu oli ka kohe varsti finišis ja läksime võtsime oma kompsud ja kes sõi suppi, kes jõi energiajooki, mis maitses kui Fairy ja sõitsime bussiga Paidesse tagasi, kus juba ootas meid meie armas roheline auto, mida polnudki veel ära varastatud! (PS. võti oli pagasnikus ühe lapi all… hehe vargad, oleks te seda teadnud! ;))

Numbrid ja faktid:
Aeg: 1.16.48
Distants: 13,5 km (mõningatel andmetel 13,6 km)
Koht üldjärjestuses: 448
Koht naiste seas: 91
Koht N21 klassis: 46
Keskmine kiirus: 10,5 km/h
Kulutatud kalorid: 1042

Ja nüüd ongi vist selleks aastaks kõik? :/ Pmst järgmine pühapäev on Viljandis linnajooks, aga no kalliks läheb ikkagi see jooksudel osalemine, eriti veel kui üksinda-kahekesi minna. Kui saaks auto rahvast täis, poleks hullugi! Igal juhul tahtmist on ja nüüd vist peabki hakkama vaikselt suusahooajaks valmistuma… A kuidas? Ok 2 hantlit on mul, a sellest jääb vist väheseks. Eks ma jooksen siis veel nii kaua kui kannatab.

Bussissa

2011-09-21T21:14:00.002+03:00

Olen Tartus nüüd elanud 2,5 nädalat ja vahel koolis käind jne, aga pole veel bussi kuupiletit ostnud. Sõidan bussiga iga päev ja siiamaani sain hakkama selle ühe piletiga. Kui buss peatus, siis juba otsisin kiiresti silmadega, kus on augustajad ja kleepisin end selle posti külge, kus augustaja oli. Point siis selles, et kui kontrolörid tulevad, siis saan kiiresti oma pileti ära augustada. Ja kui ei tule.. no siis jääb pilet alles! Ja ei tulnudki... kuni tänaseni :D

Sõitsin kooli nr 1-ga ja kangutasin oma kaela ikka nagu tavaliselt, et siis enne peatusi vaatasin selle putka üle, kas seal läheduses sinist kollaste vilkuritega bussi pole. Enne Pikk peatust oli aga mul kohe selline imelik sisetunne.. ja see ei petnud! Oligi lausa 4 erekollaste vestidega kontrolöri seal ootamas! Ja ikka need samad näod, kes alati, vähemalt see üks mees on alati olnud.:P
Seekord olin oma positsiooni veidi halvasti valinud, mu käeulatuses polnud ühtki augustajat, aga kohe kui nägin Pikas kollaseid veste, tegutsesin kiiresti- lükkasin käe taskusse, 83-sendine pilet välja ja kiiresti augustus tehtud! Ma vist ehmatasin paari inimest oma kibekiire liigutamisega seal, aga no suva see. Sel hetkel, kui bussijuht avas uksed nendele va kontrollijatele, olin mina juba ammu oma augud tehtud saanud ja seisin rahuloleval ilmel keset bussi. Keegi ei pannud kitse ka. :D

GREAT SUCCESS!! ;)

Ilmselt jätkan oma taktikat veel nädala, aga mitte rohkem. Ma pole kordagi selle roti mängimise pärast istuda saanud, aga noh pole hullu, bussid on nagunii koguaeg täis ja istekohti vahel harva vaid.

Bussiga sõidan ma aga kooli ju. Ja mis ma seal teen. Mul on mitu keelt, ungari keelt õpin esimest aastat, see on veider ja mitte üldse eesti keele sarnane tegelt ju, aga käib kah.

Ladina keel on mul 3ndat aastat:D Algus on maru lihtne, kuna mul on kõik juba tehtud. A õpetaja on ikka jobu ja see keel ka jumala mõttetu, niiet see pole see, mis paneks mind iga hommik õnnelikuna ärkama. :D

Veidi teine lugu on aga soome ja türgi keelega. Neid mõlemat hakkasin õppima ka eelmisel aastal, aga siis olin liiga cool, et koolis käia ja jäid nad pooleli. See aasta aga, call me weird, ma tõesti naudin neid keeletunde! :P Soome keelt ma veidi oskan tänu kasvuhoonetööle ja see tundub kõvasti loogilisem, kui eelmine aasta, kui sellega täitsa nullist alustasin. Ja türgi keel on ka kuidagi maru lihtne, kuna mul on töövihikus ja õpikus algusosa juba kõik eelmisel aastal tehtud ja kõik tundub taaskord maru loogish. Või olen ma lihtsalt vahepeal maru targaks muutunud? Äkki tõesti see alkoholi mittejoomine aitab??

Inglise keele sain ju pmst selgeks tänu filmide vaatamisele ja välismaalastega netis suhtlemisele, soome keelega proovin samuti teha. Juba tõmbasin paar filmi ingliskeelsete subtiitritega ja see nädalavahetus läheb vaatamiseks. Ja soome keele õps pani tunni algul mitu korda seda laulu meile. Mulle hakkas väga meeldima :D

Moika!!

SEB Tallinna poolmaraton

2011-09-13T23:27:00.001+03:00

Eellugu:
31. mai 2011 aastal oli see päev, kui mind pandi kirja SEB sügisjooksule. Kuna terve juuni ja juuli veetsin Soomemaal, siis treenisin seal päris korralikult, ikka 4 korda nädalas ja nö ladusin põhja.
Augustis tagasi tulles olin kui vastsündinud vasikas, kes ei teadnud mida kõike ära teha ja nii kaotasin totaalselt igasuguse rutiini ja korrapärasuse oma elus, millega 2 kuuga täiesti ära olin harjunud. Samas oli mul nüüd rohkem aega ja sain teha ka pikemaid otsi, kõige pikem ja samas ka kõige saatuslikum oli 30ndal augustil joostud 18 km, kus sain endale külge kena vigastuse, mille tõttu ei saanud enne oma poolmaratoni trenni teha. Isegi kõndimine valmistas piina ja nii ma siis istusin ja olin.
Okei, päev enne Tallinnasse sõitu käisin 30 minuti „proovijooksul“, ja see rahustas veidi, kuna jalg ei andnud enam tunda.
Sõitsime 10. septembri õhtul Tallinnasse ära, 4 Raudkeppi ja 1 Suure.:P Kõik Metsa tänavalt (ja hobusega).
Pühapäeval võistluskeskusesse jõudes nägime juba maratonijooksjaid, kes olid startinud kell 9.00. Päris vinge oli vaadata. Enne minu starti (11.30) nägin ära ka maratoni võitjad- kaks süsimusta neegrit. Vahvad sellid!
Tegin kerge soojenduse ja siis läksin stardikoridori.

Käis stardipauk ja kõlaritest lasti valjut rokkmuusikat. See oli päris võimas! Esimesed 5 km panin täiega lebolt. Umbes 2. kilomeetril avastasin, et mu käekell ei olnud tööle läinud:D Seega arvestasin oma aega üpris umbkaudselt. Minu taktika oli joosta tõusvas tempos. Olin ennegi nii treeninud ja see töötas alati. Ehk siis distantsi algul jooksin umbes kiirusega 8 km/h, lõpus 10 km/h või veidi enam. Enne starti mõtlesin küll, et no ma nii pussy ka pole, et igas joogipunktis jooma hakkaks, aga tegelikkus oli teine- võtsin igas seitsmes punktis jõujooki ja peale selle manustamist tundsin alati lisapowerit ja möödusin mitmest inimesest.

Umbes 5ndast kilomeetrist alates hakkasin tempot natuke tõstma ja otsustasin hakata lugema selgasid, kellest möödun. Enamik neist olid vist küll täispika maratoni läbijad ja neil oli käsil juba teine ring, ehk siis umbes kilomeetrid 30 ja peale seda. Kuid siiski motiveeris inimestest möödumine mind niivõrd, et umbes 13ndal kilomeetril oli tunne ülihea ja olekski jäänud hea meelega sinna rajale kauneid vaateid nautima :D
Tegelikult, pööraku kohas- 10. kilomeetri posti juures juhtus aga selline asi, et korraks, umbes 30 sekundiks lõi südamesse suure valu ja ma ei saanud normaalselt hingata. Mõtlesin, et okei, sain infarkti ja jooks ongi läbi, kutupiilu! Aga kõik möödus kiiresti ja sain taas oma esialgse rütmiga jätkata. Ellu jäin, huh!

Kahe nädala tagune vigastus ei andnud end kuidagi märku ja panin ikka normaalses tempos edasi. Algselt oli eesmärgiks mööduda 100 inimesest, aga kuskil 250 peal läks lugemine sassi, kuna lõpus oli neid nii palju, kuskil 300 sai ikka täis! Möödusin nii mõnestki, kes minust algul suure rutuga mööda tormasid. Tempo valik oli õige!
Möödusin lõpupoole ka oma iidolist Kertu Jukkumist :D See oli lahe. Tal oli muidugi käsil maratoni teise ringi lõpp, muidu poleks ma temast küll mööda joosta suutnud.
Raja peal oli palju ergutajaid, igasuguseid „tantsutüdrukuid“ ja muid selle, muusika käis ja tõesti naeratus tuli näole, nii tore oli!

19. kilomeeter

Kõige raskem hetk oli arvatavasti 19. kilomeeter, kui pidi jooksma vanalinnas munakivi teel ja pealegi veel tõusvat rada!
Siis tõusis küll pulss vast 180 peale ja esimest korda oli tõesti RASKE! Aga no nii jobu ma nüüd ju ka polnud, et hakkaks katkestama. Lõpusirgel panin aga veel viimase käigu sisse ja möödusin ca 10 inimesest. Vist jäi energiat liialt üle isegi. Oleks seda pigem rajal pidanud kulutama?
Kokkuvõttes võib öelda, et korraldus oli väga hea, ilm super, peale finišit meeleolu (Y).
Ja tõesti, üllatavalt lihtne oli see 21,1 km. Ma pole iial nii pikka distantsi järjest jooksnud ja kui mõtlema hakata, siis näiteks 10 km rajal meeletus rahvamassis poleks kindlasti sellist elamust saanud kui poolmaratoni rajal, kus oli ruumi lahedalt ja vaated paremad.

Numbrid ja faktid:
Distants: 21,1 km
Aeg: 2:14:21
Koht: 1031.
Koht naiste seas: 286.
Koht omas vanusegrupis (noored naised): 16.
Keskmine kiirus: 9,4 km/h (6.21 kilomeetrile)
Kulutatud kalorid: 1570
Aeg polnud tegelikult teab mis midagi erilist, aga arvestades seda, et olin eelnevad 2 nädalat teinud kõik vastupidiselt sellele, mida tegelt peaks tegema pikamaajooksuks valmistumisel, siis võib täiesti rahule jääda. Ma ei saanud trenni teha 2 nädalat, käisin maratonile eelneval nädalal 2 korda klubis, ühel korral sain magama hommikul kl 8, teisel korral kl 4, vähemalt olin nii tark, et hoidusin alkoholist. Ja ega sööminegi polnud just sportlasele kohane.
Aga siiski, finišeerides oli enesetunne täitsa super ja projekti võib kokku võtta Borati sõnadega : Great success!

Ja kõige lõpetuseks sain endale täitsa isikliku GPSiga pulsikella - ma ei pea ootama enam Kaisa järel, et kuna ta juhuslikult just trenni ei lähe, et ma saaks ka oma jooksuringi ära teha. Ütleks nii, et poolmaratoni lõpp oli vaid algus!

Juba olen kirjas oktoobris Paides 13,6 km jooksul ja ilmselt lähen ka Viljandisse, kus distants on 100 m pikem ja ilmselt ka Riiga maikuus, ehk juba päris maratoni jooksma? Ja ööjooks Rakveres ja siis saab ring täis ja 2012. a Tallinna maratonil on kohal ka nelesuudab.blogspot.com, kes teeb seal ka oma esimese maratoni. Niiet jah. Asi läks käest ära. :/:/

Hip hop aeroobika

2011-09-12T13:01:00.003+03:00

Meenub üks lauluke algklassidest, mis on üks äraütlemata vahvate ja sügavamõtteliste sõnadega viisikene:
Kool ja kodu, kui tüütu on see,
aina õpi ja kirjatööd tee.
Meelsamini ma hulkuma läen,
vilet lüües ja taskutes käed.
Refr: Mul alati varuks üks trikk,
väike ulakus, kavalus, trikk.
Neid pisivempe keegi ei keelata saa,
keegi ei keelata saa!

Vahel ulakust teha on hea,
muidu halliks läeb tarkusest pea.
Kui vaid tahan, mind kuulavad kõik,
igas asjas on kindel mu võit!

Aga nali naljaks, asi on tõsine!

31. august olime hubases korteris Kaidi pool ja degusteerisime arbuuse ja Värska Originaali ja palju muudki.

Reedel aga oli plaan minna oma "vana arm ei roosteta" CTsse. Facebookis oli mingi kampaania, et kui kutsuda 5 sõpra CT avapeole, siis nende vahel, kes seda teevad, loositakse välja kutsed kahele EXCLUSIVE erapeole. Tegingi naltsi veits ja saatsin kutsed Emmyle, Kaisale, Jetele, Anetile ja kellelegi veel. Ja juba tuligi CT FB lehele kiri, et keegi Liisa Raudkepp on võitnud. Ma punastasin, et oh mis te nüüd (A).

Kaaslaseks valisin vana tantsulõvi Mehise Nele. Läksin Nellu poole, seal avaldus tema tõelise baarmani talent- nimelt miksis ta kokku mandlilikööri ja värska gaseeritud pohlavee. Tulemus oli üle ootuste limonaadine! Soovitan!
Läksime nagu uhked vipid uhketes riieteis CT uksele ja seal ütlesin, et khkhmm, tulime VIP peole. Turva naeris mulle näkku ja ütles, et no palun piletid siis. Mina rumalukene ei saanud aru, millest jutt käib. Ütlesin vaid, et võitsin FBs piletid kahele. Siis taipas ka turva, et ahah oli jah midagi sellist ja sain oma kaaslannaga sisse. Sealne vaatepilt oli kerge pettumus. Ei mingit glamuurset „erapidu“. Matse oli kokku tulnud sinna vaat et sadu. Keset suurt tantsuplatsi oli Püssirohukeldrist laenatud pull, mille otsas palja tagumikuga naisolevused ratsutasid.

Sellistena minnes oleksime ikka veel olnud ühed glamuurseimatest :/

Kuna nälg näpistas ja olime siiski „vipid“, siis suundusime toidulaua poole. Valik oli üsna keskpärane, ei midagi erilist- juustud, pelmeenid, nachod. Need kõik pidid sümboliseerima teatud rahvaste rahvustoite. Saime ka ühe tervitusjoogi ja kuna ma ei suutnud selles loomaaias enam daami edasi mängida, siis otsustasin julmalt ka veel 2 jooki võtta. Ühe endale ja ühe oma veetlevale kaaslannale. Asi kiskus juba kiiva ja meil oli üpriski igav. Kell oli vaid pool 11. Otsustasime, et oleme spontaansed ja lähme sellelt peolt ära. Kablutasime Uus 65 juurde, kus ootas meid limonaad ja kõndisime tagasi CT poole, kus leidsime endale uue BFF. Naljatlesime ja arutlesime temaga elu üle ja hopsti, olimegi taas CTs. Olukord polnud aga grammigi muutunud- palja tagumikuga näidised olid ikka veel tantsuplatsil ja muusika ei kannatanud kriitikat. „Whatta fuck?“ oli põhiline. Olin südamest kurb, et minu kunagine lemmikklubi oli muutunud selliseks. Või on ta koguaeg olnud selline, kuid mina olen muutunud ja nüüd alles avasin oma silmad? Külastajate seas domineerisid alaealised ja ilmselgelt sellised elukad, kes olid just maalt linna pääsenud ja nüüd seda „linnaglamuuri“ endasse ahnelt ahmisid. Tundsime Nelega end outcast’ina ja lahkusime, pead norus. Tema küll pisut varem, kuid ega minagi enam seal kaua olla ei suutnud.

R.I.P CT

Ei, ärge arvake, et see postitus on klubi CT poolt kinni makstud, aga tõesti, ma kirjutan temast veel kord, sest et juhtus selline rumal lugu, et ma läksin sinna kolmapäeval, 7ndal septil, jälle!! :O
Teadsin küll, et järgmine päev on kl 8 mul seminar, aga noh millal enne kool mind pidutsemast on hoidnud?
Kaidi kavalpea hakkas õhtul mind MSNis pinnima, et no mis sa teed täna?;););) No eks ma siis mõtlesin ja arutlesin ja naabertoa Kaisa ka ütles, et tema sooviks samuti külastada CTd, kuna pole seal ilmaski käinud. Mõeldud tehtud. Pealegi oli taas kord mu Uue tänava sõbranje Nellu sinna minemas. Võtsime ta peale ja tal oli lõbus, mina tegevat autoga järske manöövreid ja kihutavat liialt, aga noh, mida tema ka teab!
CTs oli palju sõpru ja vaenlasi, rohkem ikka sõpru ja tantsisime nii eesti kui ka vene ja inglise ja ameerika ja keenia ja hawaii ja türgi muusika järgi. Viimaste kohta tegelt ma ei tea täpselt, kas see ikka oli nii?
Nele jäi iseendale kindlaks, et talle siiski see klubi ei meeldi ja lahkus varakult, daamiks jäädes. Pealegi avastas ta, et on meie küla Oprah, tunneb nii hästi inimeste hingeelu ja suudab neid kokku (ja ka lahku?) viia.
Minus aga kerkis esile see sama vana matsi-Liisa, kellele meeldib tümmi kuulata ja Power hit raadio hittide järgi mõnusalt sheikida.
Pealegi avastasin tantsuplatsilt vanu ja uusi sõpru ja nii kestis hoogne muusika rütmis liikumine ja hip hop aeroobika kella kolmeni.
Eedasi olime nõutud. Koju minna veel ei soovinud ja läksime neljakesi maKaisaOliverHeiki raekoja platsi, kus asusid kaunid punased diivanid. Nende peal oli äraütlemata vahva ja mõnus istuda. Avastasime, et Tartu on üks äärmiselt multikultuurne riik, kus käib ringi kõiksuguseid elukaid maailma eri paigust. Kuna ma olen nii spontaanne ja vaba suhtleja, siis hüüdsin meist möödujatele niisama lambist HEY või midagi taolist inglisekeelset ja reaalselt 3 järjestikust inimest, kellele ma seda hüüdsin, olid välismaalased. Esimene oli austraallane, kes „just travelling around“, teine oli brasiillane, kes samuti „just travelling around“ ja kes mängis meile ukulele peal Jason Mrazi „I’m Yours“ ja kolmas kõige huvitavam oli ca 65aastane mees Kanadast, kes on Tartu Ülikoolis keegi teadur või midagi taolist, tegeleb bioloogiaga ja uurib loomade käitumist. Heh, veider, ta ei teadnud isegi, kes on Justin Bieber (kuigi see on ju ka Kanadast), arvas, et ta nimi on Justin Beaver hoopis. Huvitav isik!

Tiksusime niimoodi naljatledes neljakesi kella seitsmeni hommikul ja kuna Kaisa pidi kooli ära minema, siis olime viisakad kõik ja lasime tal minna. Ja ma magama siis.

Ah jaa, reedel käisin ka veel ühes klubis, eiei mitte CTs, seekord olin classy ja läksin Illuziooni. Muusika oli muidugi absoluutselt üle prahi. Just alguses. Tundus nagu oleksin ise playlisti kokku pannud. Respect, DJ! Mingi hetk aga hakkas laskma Pitbulli ja see oli ähvardav märk sellest, et äkki on nüüd head lood läbi? Enam-vähem nii oligi, aga siiski viskas DJ diskolugude sekka ka paar urban vibe’i ja olime Nelega taas seitsmendas taevas. (A)
Oli kaunis õhtu.

Montenegro, Tšernogooria, Mustamägi

2011-08-21T20:45:00.001+03:00

Perek Ravvakepp läks see aasta taas alla Vahemere äärde, täpsemalt Montenegro linna Ulcinj’isse.
Sinna sõites sain ise Leedus autoga sõita, nüüd olen ma nii tegija, et olen lausa 2 välisriigis autoga sõitnud, Soomes ja Leedus. Silo tõusis kohe.
Aga üldiselt- kohal olla sai ikkagi vähe, vaid 4 päeva :( Ja need päevad nägid välja nii:

Läksime hommikul randa, kohe hakkasime võrku mängima, kuna hommikupoole polnud liiv veel nii tuline ja hakkasime toksima. Ja järjest tilkus muudkui mehi/poisse platsi äärde, kes tahtsid mängida, nii et mõne aja möödudes oli terve väljak segamini täidetud valgete või lausa punaste eestlaste ja tõmmude serblaste/albaanlaste/kosovlastega.Vinge värk! Oli mõttetuid mängijaid, oli ka päris kõvu. Kuna oskajaid oli päris palju, siis tekkiski küsimus, et miks keegi enne või peale meid kunagi ei mänginud… ju siis polnud neil palli lihtsalt. :/

Ja ikka pean mina tõstma

Mängisime siis 5 tundi järjest võrku ja peale seda kämpingusse telgi juurde lõunasööki sööma. Ja siis tuli siesta. Lihtsalt lamasime keset kämpinguplatsi oma tekkide peal. Õnneks olime puudesalus ja vari oli meil olemas.

Eestlaste telklaager

Tahaks süüa

Pepe asendaja Ulcinjis

Kui söök oli ära seeditud, siis läksin jooksma. Rannas mulle joosta ei meeldinud, sest mu uued kossud said poriseks ja kuidagi maru raske ikka oli seal, pehme pinnas siiski. Jooksin mujal tee peal. Ja kui jooksma ei läinud, siis läksime 1 õhtu välja sööma hoopis. Mõni ka jooma. Ja kuna mulle tekkis just reisi esimesel päeval huulele megavill (targad ütlesid, et ohatis, aga samas mul pole elu sees ohatist olnud, kust ta nüüd järsku tuli???), siis mõtlesin, et ok minust ei saa nüüd ühtki normaalset pilti terve reisi ajal, huul ju paistes kui jänesel ja ei saanud ka.. nagu nähaaa…

Mõnusalt švipsis juba

Kebab jms

Meie eestlased läksime mingi 11-12 ajal magama, aga seal käis pidu ikka kaua-kaua edasi veel. Küll tantsiti ja karjuti ja tehti ma ei tea mis imeasju. Montenegrost tõime kaasa suurel hulgal veine ja käisime ka viinamarjakasvanduses, kust anti meile tänu sellele, et ostsime veini, tasuta terve kastitäis viinamarju! Oe palju Eestis selle eest maksma oleks pidanud!

Tasuta viinamarjad

Veinieksperdid

Kuna Balkanimaad pole ükski Euroopa Liidus, siis läksid nii mõnedki piiriületused päris pikale, siin üks näide järjekorrast, pidime ootama 2,5 tundi, et läbida üks tunnel enne piiripunkti. Samas vaade oli "pisut" parem kui Petseri-Koidula piiripunktis.

Võib öelda, et see reis jäi kindlasti liiga lühikeseks. Ma olin juba ära harjunud kaua kodust ära olemisega (Soomes ju 2 kuud) ja nüüd oli isegi naeruväärne mõelda, et võiks koduigatsus tekkida või midagi. Ikka veel ja veel oleks tahtnud seal soojal kuumal maal olla!

Sinna võiks küll näiteks vabatahtlikuks minna või kui ma rikas oleks, siis võiks seal vabalt terve kuu lihtsalt elu nautida. =) Või siis järgmine aasta no nii 4. korda jälle :P

Lõpetuseks 1 promovideo

Soome&Eesti

2011-08-21T17:03:00.003+03:00

Tegelikkuses on lood nii, et ma siiski ei viitsi päris pikalt laialt Soomest muljetama hakata, panen lühidalt:
NORM OLI!
Ja lisan pildid ka.
Olin nagu hunt Kriimsilm, kellel on sada ametit:

Seemnete kastja

Sitakoristaja (näha taamal)

Pakkija (kõige meeldivam amet)

Aluste pesija

Ja no neid ameteid oli ikka veel ja veel. Kirjutasin tihti mingitest "rennidest", mida pidime tõstma. Niisiis, voilaa, siin nad on:

Korraga pidime tassima tavaliselt nelja, ja see polnud teps mitte kerge ülesanne. Aga soodustas musklikasvu, niiet mingis mõttes hea ka!

Raha sai veits ja üldse Soome eluga tutvuda, soomlastega koos olla, oi kui tore! Sest et tegelt mul ju pole olnud rohkem otsest kontakti soomlastega, no kui välja arvata see 8 aasta tagune Haapajärvi trip ja see, kui me peres oli ka 1 somm kunagi. Mingi hetk tekkis mõte, et krt ma siin Eestis virelen selle naeruväärse palga eest, läheks Soome elama ära, aga no ei tea… elu läbi kasvuhoonetöötaja vms Vasja ju ka ei tahaks olla!

Soome keelest sain lõpus juba enam-vähem aru, või noh vähemalt teemast, millest inimesed räägivad:D Mitte niivõrd detailidest, aga üldplaani ma juba ymmärsin.

Peale porodemaalt tagasi tulekut oli meil väike istumine pilpakülas, kus võõrustas meid Helgi isiklikult koos Rauuuli ja Jukuga, kes tõi mulle soolaube. Siiamaani käivad mul neelud nende ubade järgi, a pole saanud enam kuskilt :(

Aga oli väga lõbus ja tore kõikkkki näha jälle!!!!

KÕIGIL on lõbus!

Laulame neid laule ikka ja jälle

Siis käisin vahepeal Montenegros, millest kirjutan eraldi postituse.
Ja viimaseks tahaksin ma rääkida veel sellest, et käisime ka võrkpallurite „suvepäevadel“, mis olid hoopis vihmapäevad, a no käisime kohal ikkagi. Võrkpallirahvas on ikka üks joodikrahvas ma ütlen!

Ja kuna nüüd on ainult 3 nädalat veel poolmaratonini jäänud ja terve augustikuu olen ma tegelt vägagi kaootiliselt treeninud ( vastupidiselt Soomele, kus järgisin kindlat plaani), siis tuleb end jälle käsile võtta ja viimane pingutus teha ja ongi finišššš käes.

A enne lähen kooli ka veel, surm :D

Aa... ja veel!
Jersey Shore 4. hooaeg (möllumutid ja kutid läksid Itaaliasse) algas ka augusti algul ja oee ma olen sellest nii lummatud. Vaataks seda päevad läbi, nii vinge:D:D

Vabandused

2011-08-09T18:25:00.000+03:00

Tere, vabandust ma nii hajameelne, aga mul läks nii kiireks või siis olin ise nii aeglane uimane tigune, et ei jõudnudki veel Soomest kokkuvõtvat lugu kirjutada ja veel klubiskäigust ja veel Be.Di kokkutulekust ja paarist asjast veel, aga AUsõna, kui ma naasen reisilt- Montenegrost ja Horvaatiast, (kus pole Internetti leiutatud) siis ma parandan selle vea. Aga ma vist pean nüüd tõttama auto peale kunagi, et maha sõita üks päris pikk ots!!!

Skanssi

2011-07-17T15:14:00.002+03:00

Ja nigu nipsti ongi pool suve läbi ja mul siin ka ammu juba üle poole ajast ära oldud.
Tööl pole midagi uut.

Ahjaa, sain palka, vaid 700 euri, mase!:S Ja see on 4 nädala eest, maasikaid korjates sain 3 nädala eest juba 780… Kuigi jah, peab tõdema, et see kasvuhoone töö on pisut meeldivam, kui kuskil maasikapõllul kükitamine.

Niiet jah, ei teeni ma siin mingeid hiiglasummasid, pool juuni palgast läheb juba tagasisõidule ja siis shopingutuurile siin. Eile mõtlesingi, et käin Turus, ostan Harry Potteri kinopileti jne, aga poole tee peal mõtlesin ümber ja läksin hoopis suurde kaubanduskeskusesse Skanssi’sse. See on ikka elusuur, noh vähemalt 3 x suurem kui Tasku või kaubamaja. Juba ntx spordipoode on seal 5. Esimese asjana käisin kohe söömas, kuna ma nüüd nii „rikas“, siis võis endale ikkagi midagi lubada. Käisin toidukohas nimega Subway. Selles kohas käivad kogu aeg Ameerika „The Biggest Loser“ osavõtjad ja muudkui reklaamitakse, kui värske ja tervislik ja hea seal kõik on. Proovisin omal nahal ära kana teriyaki võileiva ja olgem ausad, oli ikka imemaitsev küll! Hind oli kah päris maitsev: 4,90. :P

Ostsin vajalikke riideesemeid ja jalanõud ja siis käisin niisama väsinuna ringi ja põikasin ühte poodi sisse, kust leidsin WOW 6 euri eest endale uued bikiinid! Ülemine ja alumine osa koos. See oli mu elu parim ost vist! Noh välimus polegi mingi übercool, aga seljas istuvad ülihästi ja ma juba tahan randa minna. Oleks vaid ilma….

Ma tõesti ei saa aru, kuidas soomlased suudavad sellise ilmaga elada. No reaalselt, terve suve peale on siin olnud ehk 10 päeva, kui saab päevitada, ülejäänud on vihm, pilved ja muu jama. Vaadates Eesti ilmateadet, on Eesti ikka eriti troopiline maa.

Veel olen käinud mustikal, siin samas maja taga metsas on hullem mustikamets. Eestis ei läheks ma iialgi üksi lihtsalt mustikale, aga siin on nälg majas ja lisaks sellele "leiutasin" ma ülihea magustoidu. Selleks läheb vaja:
200 g maitsestamata jogurtit
peotäis mustikaid
4-5 spl täistera hommikusöögihelbeid (nt Fitness vms, tavaliste maisihelvestega ei jää nii hea).

Sega kokku.. ja ongi kõik! :D Ei mingeid magustajaid vms jama, naturaalne ja hea. Esimene kord seda maitstes mõtlesin, et WTF, kuidas saab miski nii lihtne NIII hea olla? Teine-kolmas kord oli lihtsalt hea, vist harjusin ära juba?:P

Aa ja veel.. siin Tuorlan Majatalos on kogu aeg mingid lastelaagrid. Küll spordilaagrid, küll niisama mingid vabaaja laagrid. Põhiliselt on siin umbes 10aastased lapsed. Praegu on mingid venelased. Ja issand jumal, kuidas nad karjuvad, see on üle mõistuse! Nagu oleks loomaaiast välja pääsenud, konkreetselt lihtsalt röögivad ja lõugavad, vahel lähen nii närvi, et krt annaks tõesti naha peale neile. Ja just see, et nad karjuvad vene keeles, see muudab nende kisa veel eriti õudseks. Tra kuidas ma vihkan selliseid kasvatamatuid lapsi! :P

Ja juukseid oleks ka täiega vaja lõigata. Laseks kas või kellelgi köögikääridega maha nüsida, nii vastikult pikad on nad, jäävad ette.

Laul ja Turku

2011-07-06T17:31:00.001+03:00

Veel 1 tähtis üritus, mis mul ära jäi oli ju laulupidu!! Vaatasin seda ülima hardusega interneti vahendusel. „Mis maa see on“ oli ikka tippude tipp. Kuulan seda iga päev nüüd ja vaatan juutuubist. Vot tol hetkel oleks küll tahtnud laulukaare all olla, kui Siiri Sisask tuli ise oma laulu koos ühendkooriga esitama. Võimas!
Kuna laulupidu toimus nädalavahetusel, siis oli mul aega vaadata ka rongkäiku ja tantsupidu jne. Aga kuna ma ise pole kunagi rahvatantsuga tegelenud, siis ei tekitanud see tantsu vaatamine eriti emotsioone.. :/ Kaua ma ikka vahin neid hüplevaid lapsi, mulle lapsed ei meeldi ju.
Ja kohe peale laulupeo avamist näitas ETV pealt filmi seto leelost, see oli ka tegelt täiega lahe. Kui mõelda ikka, milline oli Setomaa täpselt 100 aastat tagasi, tõesti kantigi selliseid riideid ja lauldigi kogu aeg neid laule ja tantsiti selliseid tantse. Praegu on see kõik lihtsalt punnitatud ja meediale näitamiseks, kahju, aga tõsi. 50-60 aasta pärast, kui minu põlvkond sussid taeva poole viskab, pole vist küll sellest setu asjandusest midagi järel.. :/

Samal nädalavahetusel otsustasin ka ära käia Turu linnas. Ratas on ikka üks tore imemasin, bussiga oleks üks ots maksnud 3,5 euri, rattaga sõitsin sinna pool tundi ja täiesti tasuta. Heh, muide teenisin lausa 2 euri selle sõiduga. Nimelt kõndisin ma sealse toomkiriku ümber ja üks mammi hakkas muga soome keeles rääkima, küsis, kas mul on kännykkät (mobiiltelefoni). Andsin siis enda ülikõva punase väikse telefonijunni ja ta helistas kellelegi, rääkis 10 sekki ja andis mulle selle kõne eest 2 euri, kõvv!! :P Soomes tänaval ikka teenib.

Ja üldse on nii paljud inimesed mu poole pöördunud, kui ma niisama siin motelli ümber kõnnin või Kaarinas käin vms, issand ma olen vist nii sümpaatne isik.
Aga jah, Turu oli tore, lähen sinna kindlasti veel. Tartu-sarnane linn, aind et 2 korda suurem.

Ja poed… oh poed. Praegu algasid kõik ALE-d. Näiteks H&M-is nägin eluilusaimat ja kobedamat roosat kleiti, überlahe oleks olnud sellega kluppi nt minna.. Maksis 15 euri. Ja mul oli mingi 10 euri aind arvel ja kindlalt oli vaja süüa veel osta. ELUMASE. Aga vähemalt talletasin selle kleidi oma mälusopis, ehk teeb mamps selle järgi….

Käisin siis ka spordipoes InterSport ja seal olid mu unistuse tossud ka müügil, mida Eestis mu teada saada pole. Adidas Adizero Adios, ehk siis tossud, millega 2008 a joosti maratoni maailmarekord. Ja kui ma need jalga panen, siis ei rahuldu ma vähema, kui maailmarekordiga!

Poes maksid 140 euri ja ma olin nõus need juba ostma, aga siis otsustas Eints, et tahab ka endale neid ja kokkuvõttes tuleb Ameerikast tellides tossude hind ikka kõvasti odavam, mingi 85 EURi ehk.
Ja jooksust rääkides, Kertu plaani olen 100% järginud, aind et jah selle 2-3 tunnise matka asendasin Turusse ja tagasi rattaga sõitmise ja seal ringi kõndimisega. Mis seal ikka öelda- maru aeglane olen joostes ma küll, vanamehedki panevad mööda, aga kuna stardini on üle 2 kuu aega, siis alguses peabki baasi vist laduma, ehk siis lihtsalt vastupidavust. Nii räägivad targad. Samas jõuan juba 2 tundi järjest joosta küll, kuigi jah tempo on enam-vähem kõndijaga sama.

Eestist 2 nädalat tagasi toodud toit on mul otsas ja peab jälle võileibade peale üle minema. Aga, ma vaatasin üks päev toidublogisid ja nt ka seda sama, mis mul soovituste all on paremal tulbas (Sööme silmadega, kindlasti vaadake, vinged pildid jne!) ja kui koju jõuan, (stampküsimus kõigilt- millal Eestisse tagasi tuled:D: vastus- Ei tea, arvatavasti augusti algul) siis tahan kindlasti ära teha vähemalt need 2 kooki:

Ricotta-toorjuustukook iirisega

Valge šokolaadi kook jõhvikatega

Jummy, huh? Annan teile ka seda süüa, kui hästi välja tuleb. Üldse on toidufotograafia üks maru tore asi.
Ja uskumatu, aga tõsi- ma pole siiamaani saanud süüa veel ühtainsatki aedmaasikat!!! :O Kilo hind on siin 7 euri ja pigem ostan selle eest endale võileivamaterjali, kui hakkan maasikale kulutama. Ok, ühe metsmaasika sõin ära, aga noh see oli ka hambaauku rohkem. Ja nii ma, patuste mõtetega inimene, vaatasingi, et paari inimese aias kasvavad maasikad. See oleks vist väga alatu tegu minna kellegi eraaeda õhtul ja sealt maasikaid varastada? Aga sellised mõtted mul peas keerlevad ja arvestades minu varast ajalugu (kiigeplatsil tünnide süütamine, Capitali poest kommide varastamine ja Lilliku-õpetajatele jala ette panemine), ei olegi see ju niiii hull patt?? (A)

3 nädalat

2011-06-27T15:31:00.000+03:00

Pühapäeva (26.06) seisuga olen siin olnud täpselt 3 nädalat. Ma avastasin aga, et välismaal käies olen ma tihti seal viibinud just täpselt 3 nädalat, ei vähem ega rohkem: Inglismaal 2007. a suvi, Soomes maasikaid korjamas 2008. a suvi ja Türgis 2010. a talv. Naljakas või mis. Aga siin olen ma kindlasti rohkem. See 3 nädala kuldreegel siin ei kehti.

Üks asi blogi ja üldse kirjutamise kohta – nimelt, mul on arenemas mingi hälve, et ma ei saa kirjutada mõttega siis, kui muusika käib. Samamoodi ei saa ma lugeda mõnd süvenemist nõudvat kirjutist, kui natukenegi mingi muusika käib. Näiteks elu24 uudiseid ja pilte vaadates lausa peab muss käima, aga kohe kui hakkan lugema nt Pulleritsu blogi või mõnd artiklit, mida tahan mõttega lugeda, siis pean mussi kinni panema, see lihtsalt niivõrd häirib. Ja rääkimata raamatu/romaani lugemisest, siis on iga väiksemgi heli välistatud! Ma olen nii imelik. Ma lugesin, et see on rohkem nagu meeste tunnusmärk. Naise aju on selline, mis laseb neil kergesti teha mitut asja korraga, mehe aju on nii programmeeritud, et ta teeb vaid üht asja, aga see-eest põhjalikumalt (nt samal ajal pingelist spordiülekannet vaadata ja naise juttu kuulata ta aju eriti ei lase), mul on vist mehe aju siis sel juhul :S

See nädalavahetus oli siin kämpingus või kuidas seda paika nimetadagi, koerte agility võistlused (asjatundmatutele- nö koerte takistusjooksu võistlus vms :D- peavad hüppama üle lattide, jooksma läbi tunneli ja üle poomide jne, noh teate ikka.) Ja kõik see nädalavahetus oli siin hullem haukumine ümber maja. Ma olen muidu suur koerasõber, aga see klähvimine käis ikka üle mõistuse. Ehk olen lihtsalt ära harjunud, et mu enda koer on pmst tumm. Teeb häält ainult siis, kui tuppa tahab, iial ei haugu teiste koerte või inimeste peale. Veider elukas.

Aga jah, ma käisin siis ikka vaatamas neid koeri, siin oli neid ikka mitmekümneid sorte ja võiks öelda, et paarisaja kanti kohe kindlasti! Huvitav oli! Aga ma olen hakanud unustama paljusid tõuge. Oma koerahulluse kõrgperioodil (umbes 2006. a) teadsin ma peast ja võisin määrata vabalt pea kõiki koeratõuge, aga tänasel päeval on mu mälu halvenenud, mõnda tõugu vaatasin nii, et noo ei tulnud meelde, mis tõug see on, lausa häbi kohe. :S

Loomalugudega jätkates- olen siin Soomes ära vaadanud mingi 4 hobusefilmi, ma ei teagi, mis hoog mul peale tuli, aga just vaatasin nt filme, mis räägivad hobuste võidusõitmisest. Ma tellisin isegi paar aastat tagasi USAst endale raamatu Barbarost- hobusest, kes oli Ameerika hobuste võidusõidu suurlootus, kõik armastasid teda ja siis ühel tähtsal võistlusel murdis ta oma jala, taheti kohe magama panna, aga siis ta paranes ja kõik oli juba hästi kui järsku siiski suri..totally heartbreaking story! Minu üks unistusi on minna USAsse Kentucky Derbyle või Preakness Stakes’ile- ehk siis ühele suurimatest võidusõitudest. Ameerikas on see kõik ikka 100 korda populaarsem kui Eestis.

Ah mis ma jahvatan, vaadake filmi „Secretariat“ või „Seabiscuit“. Väga head!

Paar päeva tagasi avastasin ühe toreda netisaidi, Fatsepuuk on nimi, kui ma ei eksi. Tiksungi nüüdsest päevad läbi seal. Rates ja orkutis on nii igavaks läinud ära, miks seal küll keegi enam ei käi?? :S:S Vaatasin lõpetamise pilte ja tahaks täiega seda tunnet, kui on lilled on kätte saadud, kodus sugulastega söök ära söödud ja siis lähme kõik oma armsaks saanud klassiga lõpuläbule! Kas pole mitte õnnis tunne!!??

Jaanipäeval ei teinud ma KOTTigi. Käisin aind ühe mäe otsas turnimas siin, seal on mingi paintballi väli vist, kõik puud olid värvilised. Juuni ongi läbi ja millest ma siis siin rasket raha teenides ilma olen jäänud:
1. Ööjooks- jah, oleks tahtnud teha oma esimese tippmargi, aga no eks tuleb siis minu debüüt Rakvere asemel Tallinnas ja alles septembris. Ma plaanisin seda jooksu juba jaanuaris.. :/

2. Tallinnas käik Ungaris käinud grupiga- pole neid juba AASTA otsa näinud, oleks saanud vist klubis käia ja kinos ja niisama lahedat aega veeta.

3. Heleni, Kristi ja Hanna lõpetamine Tartus- piltidelt vaatasin, et oli päris lahe olnud. Oleks saanud kluppi minna ja paljusid Tartu sõpasid näha, ikka korralikult pidu panna… :(

4. Teele lõpetamine- oleks oma vahva sõpruskonnaga korralikult Pikas tänavas naltsi rebinud ja pärast Kaidi ja Nelega „kuskile lambi peole“ läinud:D Omamoodi kogemus juu!!=)

5. Värska 12. kl lõpetamine- jälle piltidelt vaadates selline tore üritus. Praegune 12. klass oli kindlasti mu lemmik klass peale mu enda oma!
6. Juhannus ehk jaanipäev – Lobotka oma kohta kuulsin väga vastakaid arvamusi. Aga ma usun siiski, et eks ta ole Värska pidu nagu ikka- ei midagi erilist, ma arvan, et pole hullu, et sellest ilma jäin. Aga muidu oleks ma läinud arvatavasti Pühajärvele, mis olevat olnud sigavinge ja lahe.

Kas käia neil pidudel ja raisata no nii tonn- transport ja piletid ja kingitused ja joogid jne. Samas emotsioon oleks kindlasti lahe. Oleks lõbus olnud, sotsiaalne olnud. Oleks, mida mäletada, mille üle naerda.

VÕI teenida sellesamuse ajaga ca 12 tonni ja kõiksugune sotsiaalne tegevus viidud täiesti nulli. Vaid kompuuteri vahendusel saadud kommentaarid ja siis siinne suhtlus sommide ja teiste töötavate eestlastega. Mida teie oleks teinud?

Lõpetuseks võiks öelda, et Soomes tegelt tehakse päris head muusikat. Ma arvasin, et nad aind rokki ja tangot kuulavadki, aga ei! Päris head poppi ja isegi hip hoppi teevad =)

Vaatame sellist muusikakanalit nagu The Voice (MTV moodi kanal) ja päevas 10 korda lastakse mitmeid lugusid, soovitan kuulata. No üks näide, Soome A-Rühm:

Siin üks naine saab kuskilt kogu aeg tasuta maitsestamata jogurtit ja ma söön seda kogu aeg - päevas umbes pool kilo. Kas see on normaalne?

Soome lood 3

2011-06-19T14:34:00.001+03:00

Ok mul igav.
See nädal oli tööl tõesti päris hull. Ma pole vist elu jooksul ka nii palju „sitta“ kokku korjanud, kui nüüd. Usun, et mind ei heidutaks enam mitte mingisugune ollus ega plöga, kuna ma olen siin Soomes juba igasugust rõvedust ja paska näinud ja kokku korjanud :D

See nädal oli aga positiivne mu musklikasvule, kuna võin julgelt öelda, et tõesti, mul on päris KÕVA muskel juba praegu kui katsuda:D Pole mingit kallist jõusaalipiletit vaja ega midagi, tassin lihtsalt renne ja asi ants.

Sel nädalal oli ka laupäeval töö mul, kuna oli vaja ära jõuda uute kilede panemine. Tööl olid eestlased ja aind 2 sommi.. meie ikka peame selle kõige mustema töö ära tegema, nagu loomad. Ma mõtlesin juba, et võib-olla nad nimelt panid nüüd mingi haiguse oma taimedele sisse, kuna hetkel on lausa 9 lolli ja kõige harjunud eestlast siin kasvuhoones tööl. Noh, et nagunii pidi kunagi seda hoonet puhastama ju, praegu oli hea aeg. Varsti lähevad need tööloomad ära ju, jäävad aind sommid.

A noh, ok, vast nii ikka ei olnud, ma loodan :/

Reede õhtul tulid kodanikud Metsa tänavalt- Einar, Emily, Anet mulle „külla“, tõid ratta ja sitaks süüa. (Edasi läksid orienteerumisvõistlustele Ida-Soome).
Ma sõin vist see nv rohkem kui terve nädala jooksul. Võeh. Musta leiba sai ja sada konservi ja porgandeid jne.

Aga jaa, rattaga on hea! Kui muidu kõmpsin 25 minni tööle, siis nüüd panen viie minutiga kenasti 2 km ära. Nagu nalja noh. Saab õnneks hiljem ärgata.

Üldiselt on elu suht ok, aga kui vaatasin 12. kl lõpetamise pilte, siis oleks ikka täiega tahtnud minna ja lilli viia ja kõiki näha jne. Kalliralli!

Ja nüüd on ametlikult mul edasi-tagasi sõidu ja 2 kuu üür tagasi teenitud, homsest saan hakata endale teenima. Praegu ei tea jah veel, kas olen 1 või 2 kuud, kui 1, siis teenisin juba paar päeva endale seda raha.

Olen juba mõelnud, et teenitud raha eest ostan endale kindlasti uued jooksutossud, praegused on 3 a vanad ja suht läbi juba, kuigi mind hästi teeninud! On aeg nad saata vanaduspensionile. Ja ostan veel paar asja, a no eks aeg näitab. Lollilt kulutama pole mõtet hakata.

Minu suurim sõber siin joostes on Google Earth. Kuna mingit muud kaarti mul ju pole, siis vaatan alati enne sealt üle, kuhu mingid teed lähevad ja kui pikad nad on, siis on pärast jooksma asudes juba hää, ei pea mõttetult koguaeg ümber pöörama, kuna tee sai otsa vms. Ja üldse vaatan Kaarina ümbrust- seal on ju igasuguseid pilte ka kohtadest. Otsisin näiteks ranna just Google Earthi abil üles. Ja muide, just avastasin ka selle, et seal saab valida ka Google Moon ja Google Mars, ehk siis samamoodi, nagu Maad, saab vaadata ka kuud ja Marsi, kuigi seal pole peal maju ja tänavaid ja supermarketeid :/ Imelik….

Järgin Kertu Jukkumi plaani. Missest, et ma ei jookse maratoni, vaid poolmaratoni, a kuna mul targemat siin teha pole, siis läbin täispika maratoni treeningplaani, see võtab rohkem aega:P Üldse on see tore blogi, soovitan jälgida(paremal ääres on link).

Ilmateade lubab juuni lõpuni ainult vihma ja pilvi, ei mingit päikest. ULME. :S

Aa lõpetuseks… avastasin, et ainult meestel pole häälemurre. Ka naistel on! Ja mitte teismeeas, vaid kuskil 55-60 eluaastal tekib see, kui naise hääl muutub vanamuti hääleks. Siin töö juures on üks mingi 55 a naine, kellel on ikka no eriti selline kõrge peenike krääksuv hääl. Välimuselt ta ei tundugi väga vana, aga no hääl on küll jumala nagu ehtsal vanamutil.

Soome nädal 2

2011-06-15T17:12:00.001+03:00

Tere sõbrad-seltsimehed!
Mis vahepeal siin kaunil Soomemaal ka toimunud on?

Juhtus selline „tore“ asi, et salatilehtedele tuli mingi juurehaigus ja kõik 3 suurt (umbes Värska Gümni saali suurust ruumi) tuleb taimedest täiesti tühjaks teha. Täitsa ulme!!! Kõik rennil olevad taimed ära visata, rennid tassida välja ja siis rennide all olevad kiled ära võtta, pmst, teha täielik suurpuhastus nendele 3-le kasvuhoonele:S Ja ääremärkusena, viimati puhastati seda paika nii põhjalikult 15 a tagasi. Kui koristasin seda mullapõrandat, siis tekkis küll tunne, et olen täielik fekalist, pmst pidin igasugust soppa, hallitust ja baktereid täis plöga ämbrisse korjama. ELURÕVE. :(

Esimene nädal läks jah normaalselt, sai korralikult taimi pakkida, aga nüüd teisel nädalal juba selline jama. Ei teagi, kui kõik puhastatud saab, siis pole enam taimi, mida pakkida, niiet kojusõit või? :S Loodan, et mitte, sest et mulle muidu tegelt meeldib isegi siin. Päev läheb kuidagi suht kiiresti, 2 korda on pausi ka, 15 min ja pool tundi. Hommikune ärkamine pole ka mingi probleem, kui 10 ajal magama minna, siis ärkab kenasti kl 5 üles.

Kõndimist on meeletult. Hommikul 2 km tööle, 2 km tagasi. Tööl olles, eriti just nüüd koristamise ajal, kõnnime töö juures ka mingi 10 km vast ära. Tuleb tassida renne ühest maja otsast teise – õue. Ja nii terve päev otsa, tagasi tulles on mul räme biitseps, ma ütlen! Tunnen kohe, et jalalihas ka kasvab, juba on veenilaiendid, norm!

Pmst jah terve hommikupooliku (kl 3ni) ma kõnnin ja siis ülepäeviti käin jooksmas ka veel. Vaesed jalad! A ma tunnen kohe, et söögiisu on hullult kasvand. Soomes müüakse mu lemmikut- Weetabix hommikusöögibatoone (kaerast tehtud kokkupressitud asjandused, piim peale ja yummmmi) ja neid ma müttan täiega. Igal juhul ostan ma seda Eestisse ka kaasa, imehea, tervislik ja täidab kõhtu.!!!

Üldiselt siin kasvuhoones on mingi 12 inimest vist korraga tööl lausa. Ja tead, on ikka vahet eestlase ja soomlase töötegemisel. Ma olen paar päeva olnud „paaris“ ühe sommiga ja no maitea, selline munemine käib, et lausa jube. Olen märganud, et kui teen kiiresti ja koguaeg liigutan, siis aeg läheb hulga kiiremini, kui niisama uimerdades. Viime 2 renni ära ja peale iga viimist teeb mu paariline mingeid imelikke liigutusi ja ütleb, et „Ooh en jaksa enem.“ Ma siis naeratan, nagu ta oleks mingi hea nalja teind, ja võtan järgmise renni:D Et davai davai, pole midagi!

Ja siin on veel 2 vietnami naist ka. Esmaspäeval oligi pundis siis mina ja need 2 hiinakat. Ilmselgelt tegime päeva parima tulemuse. Need pundid, kus olid sommid sees, olid hulga aeglasemad.

Ja neist vietnamlastest veel- nii naljakas kuulata, kuidas nad soome keelt räägivad, haige aktsent on:D Noh selline hiinakas. Aga nad räägivad soome keelt ikkagi hästi, vestlevad teisega jne, ma oskan vaid kõige labasemaid lauseid ja neidki vast vigaselt. A noh, üks neist on juba 15 a ka Soomes elanud, see seletab kõike.

See nädalavahetus oli hull hea ja palav ilm, käisin rannas ka, siin on väike aga tore rand. Vesi maru soe, meresopp tuleb siiakanti. Mul tõmbas 2 päevaga juba kenasti pruuniks, aga nüüd krt vähemalt 2 nädalat pausi päikesest, nagu ütleb ilmaennustus :S Vihm aind. Samas tööl on jällegi kõvasti parem olla. Täna oli mul isegi mõneks hetkeks külm seal kasvuhoones, a see läks üle.

Äkki see nädalalõpp toob Eints mulle ratta ka, siis saan 15 min hiljem ärgata ja koju jõuan 15 min kiiremini ja saan poes käia vabalt.

A ja poodidest… nädalas läheb toidule mingi 25 euri. Suht palju ikka. Kui vahepeal tundus, et Eestis on toiduhinnad elukõrged ja Soomega samad, siis tead, ei ole ikka küll. Võib-olla mõned üksikud tooted on ja sama kallid, aga otseselt odavam pole küll miski ja kallim on pea kõik toidukaup.

Väike võrdlus hindade kohta: Sõit bussiga Värskast Tallinnasse (260 km)= 6 euri, takso Tallinna bussijaamast sadamasse: 6.30. Kokku 12.30

Takso Helsinki sadamast bussijaama = 12.80, buss Helsinkist Turkusse (150 km)= 30 euri. Kokku 42.80. Kus on loogika??? :S:S

Ahhaa, siin: tunnipalk Eestis= 1,73;
tunnipalk Soomes= 7.80.
Selvä!

Keda huvitab firma, kus töötan, siis: http://www.kauppapuutarhaliitto.fi/ Või noh tegelt see on üldine kodukas, firma nimi on Saarelan Puutarha OY, sain täna isegi oma firma T-särgi, Eestis panen selga, kohe uhkem olla ma usun!

Hei sitten!

Suomessa

2011-06-10T18:43:00.001+03:00

Heippa kaikille! Mä olen nyt Suomessa ja olen töissa tässä. vms...
Olen salatikunn. Siin kasvuhoones on KOLME SORTI SALATEID!
Ok nali:D Tegelt 7 sorti (ei, mitte majonees-kartulisalatit, ma mõtlen seda lehtsalatit) ja mu töö on põhiliselt need salatid ära puhastada ja kotti toppida. Või siis kui hästi läheb, saan taimi istutada, mis on lahedam. Spets harkide vms-ga panen neid sinna rennidesse. On erittäin kuuma ja tänu sellele saame pausi teha 10 min iga tund. Kas pole mitte vahva! See nädal on olnud haigelt palav, ja just nädalavahetuseks lubab vihma, mida ma nüüd teen? :( Kasvihuoneessa on 35-40 kraadi, lisage sinna niiskus. Täpselt nagu loomaaia troopikamajas, kuidas küll krokodillid suudavad? Ja krokudel pole pausi ka. Hommikul on päris hea, ja nt talvel oleks eriti lux kasvuhoones töötada, aga südasuvel - no thanks.

Umbes midagi sellist on minu ümbruses joka päivä.

Soome mutid seletavad koguaeg, päris huvitav, saaks aru ka. Esimesel päeval olin suht lammas, en ymmärtänyt. Tegelt on siin hullem keelekümblus, pea iga päev 8 tundi kuulata soome keelt. Töökäskudest saan juba aru, spetsiifilised sõnad nagu laud, renn, tõsta, vajuta, pane, kast, pudel jne saab aru :D A kui ma oleks enne ka juba osanud, siis siin muttidega puhudes oleks tagasi tulles eriti pro olnd.
Ma ikka imestan, kui palju söövad soomlased seda va salatit, meil on siin rooma salat, lehtsalat, jääsalat, lollo rosso, mingi tammenlehvä salaatti, rukola ja mingid punased veel. Jama, et neid paljalt süüa ei kannata, maasikaid korjates oli ikka hea, pistsid suhu mõne ja sai kõhugi täis. Hui ma hakkan seda salatilehte närima seal, mõttetu.

Minu tööpõld:

Ok ma niisama istutamas:

Esimene nädal jah läbi ja pmst siiatuleku raha ja 1 kuu üür on nüüd mul peaaegu makstud, nüüd teine nädal teenin tagasisõidu raha ja kui vaja, siis 2. kuu üüri :/ Ja alles kolmandal nädalal saan ehk hakata siis endale raha teenima. Üür on 200 euri, suht pask majas. Mingit imerikkust siit ei saa, for sure, a no veido rohkem ikka kui Hillis OÜs :P
Vabal ajal chillin FBs, siin on wifi ka muide heyoo. Ja käin jooksmas, iga tee ääres on ka jalakäijate tee, niiet pole probleemi, kuigi pigem jookseksi kuskil metsas, kui asfaldil.

Siinkohal kutsungi kõiki toredaid noori üles registreerima end Tallinna sügisjooksule, kus iga lõpetaja (nii 10, 21 kui 42 km) saab endale Rootsi (või Soome) kruiisi kahele. Vapustav, kas pole? Et siis sügisel saaks mitu korda rootsi laeval läbu panna, oee lahe.
Üldiselt ilmselt alkot ma nüüd siin ei joo, hea kui söögilegi raha jätkub (eriti ei jätku niiet ilmselt kaotan nii mõnegi kilo ja kalori). Ja tahaks hullult päevitada, aga rand on 4 km ja peale tööd (8 tundi jalgadel, koguaeg kõndimine või seismine), on isegi 2 km kojukõnd täiesti piin.

Oleks jalgratas, käiks isegi Turus, see on mingi veits üle 10 km aind, see on ikka suurlinn (Tartust pea poole suurem). Aga mul pole seda masinat ja nii ma pean leppima Kaarina Lidl poe ja K-Marketiga külastamisega :/

Kaunist suve!!

Peaaegu

2011-05-26T15:34:00.002+03:00

kõik selleks õppeaastaks.
Pidin lugema ju 10 raamatut 10 päevaga läbi, ok lugesin lausa 7 päevaga. Olen nüüd maru tark keskaja ja renessansi kirjanduse teemal, aga kõige targem lause 10 raamatu peale oli siiski see: „Ma ei salli hea mäluga joomakaaslasi“. Ja nii ongi.
Üldiselt ma suht tark. Minu silmad on viimasel ajal pidu vähe näinud, viimati Käta sünnal, mis oli ka juba oijaah pea 2 nädalat tagasi, ulme.

Haige on see, et juba helistati ja taheti, et ma järgmine nädal Soome kurke läheks kasvuhoonesse kasvatama. HUI ma lähen. Pmst olen terve juuni(kui just kõige toredamad asjad sünnivad) seal, ja siis tulen juba juulis tagasi või nii, et siis Hirveka viimasel lõkkeplatsil aega surnuks lüüa? HUI Juunis ju esiteks eksamid, siis ööjooks, siis Tallinna kluppi Ungari rahvaga:D, siis sõpsude lõpetamised ja JAANipäev! Juuni ongi kõige tegijam suvekuu ju.

Peale trenni vaatan telekast alati MCM TOP kanalit, hull hea muss on seal. Prantslased ikka osavad. Täpselt sama hea, kui Ameerika muusika. Kuulan ja jalg tatsub, ühestki sõnast aru ei saa, maigutan suud aind, keel käib välja. Nt avastasin sellised vinged tegelased nagu Colonel Reyel ja Shy’M. Mõned näited:

Kaunist kevade jätku kõikidele!

Kümme

2011-05-18T19:57:00.000+03:00

10 maailmakirjanduse raamatut 7 päevaga läbi lugeda - challenge accepted! Ärge mind nädal aega segage hihi

Nüüd ma saan aru, mida Lillik mõtles, kui rääkis meile oma ülikooliajast...

Tegija!

2011-05-16T15:04:00.003+03:00

Mai esimene nädal oli maru vaikne, olin nohke või midagi taolist. Mõttetu mees noh.
Ja siis järgmine nädal olin aktiivne suht. Huvitav nädal. Kõik oli tasakaalus, 3 eksamit, 3 klubi, tegija!!
Teisip soome kirjanduse exam, kolmap eesti murrete ja neljap lauseõpetus. Kolmapäev CT, reede, laup Illukas.
Kolmap olin autopede, sõitsime Anne kaupluse juurest autoga ikkagi ctti.:D Ja koju jõudsin nelja ajal hommikul. Megapohhuist olen jaa, kl 10 oli eksam, magasin 2 tundi. Tegija!

Reedel jõin üle pika aja jõin ka terve pudeli šampust ära, see odav kuldne Säästuka Svetsjoke, jumala rõve kraam. Ei teind purju ka eriti :/ AGA! Illusiooni muusikamaitse on ikka üle prahi, nii SOHH kui see šokolaad, mis läks lõunasse. Kiidan kus tegijaid, seal nägijaid!
Aa, lahe oli veel see, et laupäeval oli Eurovisioon. Ma ei mõista, Eesti juba võitis ju neljapäeval, see oli mingi afterparty vist mu arust, sest et Eesti oli tagant teine laupäeval.. imelik mu arust. Nad ka seal televisioonis lolliks läind. Laupäeval olin taaskord sofjor, sõidutasin puhastverd INGLAST!! OMG. Ja üht eestlast ka:S Too oli mõttetu.

Kuna kõik maailm on tasakaalus, siis üks näide:
Ma närvasin terve pühapäeva sellepärast, et ma ei saanud sügissemestriks regada ära soome keele asju, kuna mingid peded olid kl 00.00 öösel juba ÕISis tiksunud ja end kirja pannud, niiet kõik kohad on täis:S:S Ma ei tea, mis ma nüüd teen, järjekorda panna ka ei saa. ELUMASE!
Ja mis veel hullem - täna, esmaspäeval, oli mul jälle eksam, aga mina tark magasin sisse!!:S Pealegi oli olnud elulihtne eksam, eks jääb juunisse siis. Krt ma oleks täiega midagi peksnud hommikul! Ja kõige tipuks avastasin, et meil on korteris vesi ka ära võetud! Pidin vihmaga Säästukasse vett ostma minema, et teed teha ja hambaid pesta :S:S Tuju nullis.
Ja nagu jumala ilmutus, ilmusid täna soome kirjanduse eksami tulemused ja ma sain oma 1,5 õppeaasta jooksul esimese A :D irww. Tegija!

Kool on pededele, seega räägin ka mina täna spordist.
Ma suht jooksupoiss nüüd kuu aega vms. Kuna juba Külli (nimed muudetud- toim.) mõnitas mind, et kas ma üldse ööjooksule jõuan, siis võin vastata, et ja jõuan:D Tegin endale treeningplaani ka, tegija:
Click to enlarge!

Tegelt käisin aprillis ka juba, a siis oli mõttetu, niisama suvalt.
Eile käisin rullitamas ka üle pika aja, viimati sügisel. Ja no ma ei tea ma ikka suht tegija rulluisutaja, sõitsin isegi ratturitest mööda no ikka 20 km/h. Ego paisus terve tee laiuseks! Ja siis pöörasin ümber, et tagasi sõita ja hui ma jõudsin enam. Enne oli megatuul tagant, nüüd vastu :D Fail. Eluunistus oleks tegijad rulluisud saada, mhmh!

Tabav pealkiri

2011-04-21T10:51:00.002+03:00

Tahan südant puistata. Käisin mina Walkingus ja seal tabas mind šokk. Otsisin mingeid kevadisi jalatseid ja... absoluutselt kõik odavamad naiste jalanõud olid max 39 numbrile. Vaatasin terve seinatäie tosse ära ja mitte ühtegi nr 40 :S:S Milline diskrimineerimine! Ma tundsin end mingi ülearenenud värdjana tol hetkel, et mul NII suur jalg on. Peaks kohtusse kaevvvama selle Walkingu ja Võsapetsi ka peale ässitama ja siis Reporterisse saatma.
Kõndisin masega koju.

Pidin lõunaeesti kirjanduse aine jaoks läbi lugema 150 lk võru/setukeelset teksti. Kauksi Ülle "Uibu". Einoh, päris mõnus. Kui muidu oli isegi Setumaa lehest üht artiklit lugeda pisut raske, sis mis veel 150 lk. Aga hakkama ma sain. Ja tegelt pole üldse raske, kui mõttega lugeda.
Ja ma ikka mõtlen, et ma ikka oskan päris hästi setu keelt, no kui võrrelda näiteks Kaisa või kellegiga, kes vaevalt mõne sõnakese suust välja saab ja siis ka ütleb pooleldi kirjakeeles. Ma iks jummala õigõ seto!

Aga üldiselt, eile sai BeDuritega veits jämmitud. Ja kuna ma sain Anonüümsetest Alkohoolikutest suurt abi. (Minu probleem seisnes selles, et ma ei suutnud kunagi ei öelda, kui keegi alkoholi pakkus), siis olin kainekas ja sõitsin ühte poodi, mis asub Tartu linnas ja kust -uskumatu aga tõsi- müüakse peale kella 22.00 alkot. Ei tea küll, mis pood see oli. Ma loodan, et politseiametnikud ei loe seda blogi, muidu pannakse mind ühe trelli taha, kuna aitasin kuriteole kaasa.
Üldiselt jah, Opel on Opel. Kõva auto. Ma juba kogenud Vectraga sõitja!

Ja lõpetuseks, kuna paljudel abiturientidel on otsus, kuhu kooli minna tegemata, siis teie valikute lihtsustamiseks panen siia ühe videolõigu, kus Guido Kangur soovitab Setumaa koole:

U just hate me cause I'm black

2011-04-16T20:11:00.002+03:00

Peale eilset pidu mõtlen, et ma oleks pidanud sündima kuskil Ameerika gettos. Hip hop ja muu taoline bad jammm on mulle vägagi mokkamööda ikkagi. Kui mingi hetk tundus, et CT on ikka lahe, siis, ei... Õige muss on ikka see, mille järgi normaalselt hööratada saab.
Mis sest, et algul olin ma mehhiklane, siis tulin otse Odessast koos Eino Baskiniga, siis lõpuks olin siiski norm getovend. Aga üldiselt jah...
Järgmine kord Illuka minnes oskan ma juba nende Tartu neegritega samaväärselt dougie't tantsida, see oli vinge vaatepilt!!!
Üks näide Chris Brownilt:

Aga muidu..Sipelga 14 forever, bitches. Mine .. kaameramees

Mashup

2011-04-13T19:36:00.004+03:00

Okei, mulle aitab. Ma pole 2 kuud siia blogisse mitte kriipsugi kirjutanud, on aeg lõpetada see mu tuhandete fännide/lugejate piinamine ja lõpuks midagi uut kirjutada!
Sellest peaks loogiliselt võttes tulema mingi gigantpostitus, aga pole ju mõtet? Proovin lühidalt:D
Ma jäin pooleli veebruari keskelt, kui maakad käisid ööklubis, sellest ajast peale pole tegelikult midagi ääretult ekstraordinaalset juhtunud. Aga siiski:

1. Vene pidu- käisime üks õhtu Küti pool ühikas, tegime naljaga pooleks vene õhtu. Sõime kilusid, kuulasime vene muzõkaad. Kõik oli harašoo! Ja seal tekkis mõte, et võiks ühe õige peo ikka teha, nii et kõik saaks kodust riideid otsida jne. Kuupäeva panin paika- 1. aprill, see küll muutus 2. aprilliks, aga noh vahet polnud eriti. Nädalavahetus jäi samaks. Otsisin mõned päevad vene mussi, pea huugas, aga olin meeldivalt üllatunud, kui vinget muusikat idanaabrid toodavad:D Tõsimeeli!

Pidu ise oli nagu üks vene pidu ikka- saadi peksa, ropendati, siis lepiti ära ja joodi viina, käidi saunas, tantsiti Kalinka-malinka järgi. Söödi suurtes kogustes pirukaid ja pelmeene ja muid hõrgutisi. Värska eliitnoorus oli kohal ning ka mõned Tartu külalised. Seintel olid vene lipud ja mõned venepärased pildid. Kõige toredam oli see, et rahvas tuli nii palju kokku, pidu pidas sellest majast minu arvutuste kohaselt täpselt 30 inimest!!! Uskumatu või mis? :D Ja absoluutselt kõik olid kostümeeritud. No, kes venepäraselt, kes end lihtsalt eideks teinud, see oli enda valik :D
Seega pildilt on lausa 8 inimest puudu, ju siis olid jooksus kuskil…

2. Mul oli kaine märts. Ja see oli uskumatult lihtne! Olid küll päris mitmed peod sel ajal, aga ma ei tea, mul pole mitte mingit probleemi minna kluppi kainena. Kui tuleb head mussi, siis võin täpselt samamoodi tantsu vihtuda, kui segi peaga. Vene peol võtsin pitsi ja šampust ka natuke, aga no… ma ei tea, ma nagu ei taha enam üldse? Või on asi lihtsalt selles, et raha ei ole ja mingit odavat kraami ka ei taha enam. :/ Aga üldjoontes on ju see hea!

3. Usun Andrus Veerpalu. Kurb sellest mehest kohe! Nii südantlõhestav oli vaadata teda peale pressikonverentsi nutmas. =(
Eile kõndisin Rüütli tänaval ja minu kõrval kõndiva tüdruku juurde tuli kaameramees ja pmst lihtsalt toppis selle kaamera talle näkku ja küsis, "Mida arvad Andrus Veerpalu skandaalist?" Kui see kaameramees oleks tema asemel minu valinud, siis oleks ma ju kuulsaks saanud!! Ja peale seda hakkasin ka mõtlema, mida ma vastanud oleks, aga ma arvan, et ma oleks mingi lollaka pobina suust välja lasknud lihtsalt. Siin blogis kirjutaks ma no nii vähemalt 80punktise kirjandi teemal Andrus Veerpalu, aga kui eksprompt peab kohe sekundi jooksul midagi ütlema, siis ma pole suurem kõnemees. Olen kirjanik. :D

Väike ääremärkus: Kõik kiruvad neid fotograafe, kes Andruse nutmise ajal talle nina alla ronisid, sõimavad neid ebainimlikeks jne, aga ma arvan, et ma oleks selles olukorras fotograafina samamoodi käitunud, pilt on see, mille eest makstakse, skandaalne foto on see, mida vajatakse. Lihtsalt fotosid lilledest ja pilte naeratavatest inimestest oskab igaüks teha.

4. Sujuvalt „Usume Veerpalu“ teemast edasi minnes jõuame teemani internet ja Facebook. Huvitav koht ja kui vabal ajal muud teha pole, siis oman elu seal. Koos Mehisepojaga:

Või vahest külastan Chatroulette’i, kus üks päev kohtusin näiteks Snoop Dogg’iga. Algul oli vahva jutt, aga siis hakkas kahtlast juttu ajama, kus sees olid sõnad „nipples“ ja „show“ ja ma olin sunnitud next vajutama…:/ Vist polnud päris Snoop ikka :( :D

5. Kevad tuli lõpuks külla ja suurim õnn on see, et Ihaste tee on nüüd puhas ja kuiv (välja arvatus üks lühike lõik, mis on täiesti vee all veel). See tähendab seda, et saab minna rulluisutama! Oi kui kaua ma seda oodanud olen! Terve igaviku vist.

Kevad tähendab seda, et oee jälle peab hakkama sollis käima, et suvehakul ei vaadataks, mida see eskimo siit rannast otsib. Ei tegelt, noh mulle meeldib isegi. Tänu Sunparadise 2. kabiinile on mul Owl City „Fireflies“ jumala peas! Muud normaalset laulu seal eelmine hooaeg küll polnud, ehk nüüd?

Aga üldiselt- ütleme talvemütsile aidaa ja tervitame kevadet/suve koos soojade suveõhtute ja suurte sääseparvedega. Hmm, ma juba ootan neid putukaid.

Maakad (öö)klubis

2011-02-12T12:11:00.002+02:00

Maakad Malle, Sirje, Leida (nimed muudetud.- toim.) otsustasid, et võiksid minna ja üle vaadata, mida siis õigupoolest tänapäeva noored seal kurikuulsates "ööklubides" teevad.

Sättisime end varakult ja soojalt riidesse, villased seelikud ja kõiksugused hõlstid seljas astusime bussile. Oi, küll oli alles rahvast! Me polnud nii rahvast täis bussis veel kunagi olnudki. Maakonnaliinidel saaks seda võrrelda ehk reede õhtuse Põlva-Ruusa-Räpina vahet sõitva Atko bussiga, mis on täis kõiksuguseid haisvaid ja vähemlõhnavamaid elukaid.

Punaste bussidega sõit erutas noori maakaid nii väga, et nad laternatulede pimestuses poleks ehk õiges peatuses mahagi tulnud, aga õnneks säilitasid nad kaine mõistuse ja kõik läks õnneks.

Kuna pidu pidi algama klubis kell 11, siis proovisid ka maakad võimalikult varakult kohale jõuda, et parimad istekohad sellele etendusele saada. Natukene küll hilineti, aga kuskil enne poolt 12 jõuti pärale. Leida küsis, ega nad esimesed pole, turvamees, must ülikond ja lips ees, vastas negatiivselt.

Klubi nimi oli Illusioon, hmm, huvitav. Ja etenduse nimeks "Bad Jam", hehe, mida iganes see ka ei tähendaks.. Võiks ikka puhtas eesti keeles kõik kirjas olla! Euroliit, kurat küll!

Siis vahetas Leida oma botikud pisut uhkemate kaltsukast soetatud kontsaga kingade vastu ning toppis talvesaapad oma maavillasesse käekotti.

Oii, küll muusika oli kõvasti! Päris suured kõlarid pidid ikka olema! Ja ohoh, lausa viiel ekraanil näidati kino. Ei teadnud kohe, millisesse vaadata. Tahtsime istuda pisut privaatsemas nurgas, läksime teisele korrusele ja leidsime kena ruumi. Istusime kolmekesi ja arutasime selle üle, milliseid seemneid oleks kevadel kõige mõttekam külvata ja ka seda, millal naabri-Riina lehmal vasikas peaks sündima.

Siis tulid aga järsku mingid kottis pükste ja ilmselgelt isalt varastatud pusadega (no, miks need muidu nii suured olid?) poisid ja paar ääretult lühikese seelikuga neidu (peale pidu said nad kindlasti põiepõletiku) meie ruumi ja hakkasid lihtsalt suitsu tegema! Uskumatu!!! Sellist häbematust polnud ma veel kuskil näinud, et siseruumides keegi suitsu teeks! Kurat, meie oma ruum klubis ja nemad tulevad niimoodi meile näkku tossu puhuma! See on veel hullem, kui traktori toss ju!

Meile sai küllalt sellest linnainimeste ülbusest ja läksime oma ruumist välja terrassile. Ekraanidelt oli näha neegrite nägusid ja veidrat õõtsumist ning käega rapsamist. Muusika oli ka imelik, ühestki sõnast ei saanud aru! :S

Siis läks kõht tühjaks ning maakad lõid laua lahti. Sirje võttis välja ema saadetud vorsti- ning heeringavõileiva (Sirje ema firmaroog!). Malle võttis välja mõnusa tükilise õunamorsi ning söömaorgia võis alata! Saladuskatte all võib öelda, et võileivapuru pühiti pehme sohva alla. Hihi.

Leidal said võileib ning kartulisalat esimesena otsa ning ta läks alla baari, et midagi veel süüa osta. Ja mida imet... seal ei müüdud mitte midagi söödavat!!:O Leida oli šokis! Mis kuradi pood või baar see veel oli. Ainult jooki. See ei täida kõhtu ju! Kust muidu rammusad maanaised oma energiat saavad?

Kõht täis, meel enam-vähem hea, läksime kõik koos allkorrusele, kus oli tantsuplats. Muusikat me küll ei mõistnud, kuid proovisime siiski selle järgi kuidagi tantsida. Tantsisime pisut ning üks hetk märkasime, et enamik saalist vaatab meid imelikult. Võrdlesime enda tantsustiili teiste omaga ja mis seal salata, oli küll pisut teine. Labajalavalss ja "Mul on üks tore tädi..." ei kuulnud millegipärast teiste noorte tantsurepertuaari. Eks me siis tõmbasime veidi eemale ja vaatasime ning õppisime, kuidas peab linnas tantsima. Peale mõningat vaatlust läksimegi taas tantsuplatsile ning proovisime "coole" noori jäljendada, hehh maru veider oli niimoodi õõtsuda ja puusadega imelikult hööritada, aga eks harjutamine teeb meistriks! Lubasime kõik kodus peegli ees harjutada, et järgmine kord pisut kogenenumana oma oskusi näidata.

Kell sai üks ja meil sai jälle kõht tühjaks. Rahvast tuli ka maru palju ja meile kui maakatele see ei sobinud. Nii palju rahvast ühes saalis oli viimati Taivo bändi kontserdil, aga no see oli ka paar head aastat tagasi ja seal oli rahvas kuidagi maavillasem, mõnusam.

Juba uurisidki murelikud vanemad, et no millal siis lapsed koju ka tulevad. Garderoobis vahetasime taas kõrge kontsaga (2 cm!!) kingad mõnusate madalate saabaste-kummikute vastu, panime selga kasukad ja joped ning tõttasime õue, kus lapsevanemad meid juba ootasid. Kallistasime neid ja rääkisime terve öö neile oma seiklusest klubis! Väiksemad õed ja vennad kuulasid suu ammuli. Tundsime end maru noortepärastena! =)

Mu nahk on krõbe

2011-02-09T17:42:00.000+02:00

Stx hea. Enne loengut on hea lihtsalt Abrahami kuulata, muigan üksinda nagu ull, haiged head sõnad noh.
Peaaegu oleks ta plaadi kuskilt netist ostnud 1,5 euri eest, jumal tänatud, et mõistus pähe tuli ja niisama youtube hackiga laulud omale sain.

Kuidas ma Superstaari saates käisin

2011-02-03T17:59:00.003+02:00

Tulin uusaasta peolt koju, võtsin läpaka lahti ja mõtlesin, et stta kah, panen end Superstaari saatesse kirja. Mõtlesin veel enne, et kas panna elukohaks Värska või Tartu. Ma ei tea ise ka miks, aga panin Värska, noh äkki hakkab maakast hale neil vms:D

29. jaanuar ei hakanud ma Taskusse minema, kuna seal oli hull rahvamass nagu allolevalt pildilt võib täheldada:

Ja noh okkor, käisin reedel Illukas ka. See selleks.

Pühapäeval läksin kella kümneks Taskusse, kus Hanna ja Krissu mind juba ootasid. Mu imestuseks oli täiega vähe rahvast. Olin just vaadanud eelmise päeva pilte (nagu see eelmine) ja arvasin, et pühapäeval on sama mass kohal. Hui. Täitsime Hannaga lepingud ära, et me ikka nõustume, et meid filmitakse ja et me saate ajal kuskile youtube'i oma lauluvideosid üles ei paneks ja mis kõik veel ja ootasime tunnikese. Kl 11 pidi hakkama eelžürii juurde minek. See loomulikult venis tund aega hilisemaks ja lõpuks sai siis viieliikmelise žürii ette mindud. Pidin lausa 3 laulu laulma, kuna esimesed kaks ei sobinud nagu eriti, kolmandaga alles veensin neid :P

Mõtlesin, et oh lähen käin veel Hanna ja Krissuga Mäkis (iga osaleja sai tasuta juustuburksi kupongi), aga juba nägin silmanurgast, et esimesi hakatakse pärisžürii ette laskma, ei julgenud ära minna, ehk magan maha oma "esinemise".

Tagantjärele mõeldes oleks ma võinud kümme korda Mäki ja Tasku vahet voorida ja siis oleks ka veel jõudnud ilusti žürii ette.

Istusin siis umbes 4 tundi Dorpati konverentsiruumide juures koos teiste lauljahakatistega. Põhitegelased, keda filmiti ja pildistati olid "Rootsi maadlejad". Ehk siis kaks poissi, kes olid end maru "huvitavalt" kostümeerinud. Normaalne noh.

Ma oleks vist üksi igavusest lolliks läinud, aga seekord olid seltsiks Tauno kitarriga ja ta hull sõbranna, kes muudkui vatras. Küll kästi meil kõigil seina ääres istuda, küll eraldi laulda, küll liikuda ühest kohast teise. A noh eks pärast telekast näeb, mis sealt välja tuli.

Tegime niisama naltsi ja mingi kella kolme ajal läks kogu rahvas lihtsalt sealt konverentsisaalist ära, me mõtlesime, et okkor, meid viimaseid lasti üle lihtsalt (umbes 10 inimest). Aga noh me ikka passisime edasi. Lõpuks tulid nad kõik tagasi, pandi kaamerad taas üles ja siis lõpuks kutsuti ka mind, number 094.

Algul tehti mingi intervjuu, a la miks peaks sind valima, mis on su trump. Oe ma vihkan neid küsimusi, panin suht puusse seal :D

Ja siis lõpuks sain sisse minna, ees ootas mind nii tore sõbralik žürii:

Rannap küsis, mis mu nimi ja perek nimi on. Ütlesin et Liisa Raudkepp. Ta ei kuulnud mu perekonnanime lõppu ja siis ütles, et
"Ohhoo, Mihkli sugulane või?" =)
Siis ma ütlesin, et "Einoh, peaaegu, RaudKEPP" :D
Rannap: "Kepp?!??"

Mina: "Jah Raudkepp"

Rannap: "Ahah olgu peale siis"

Rannap: "Kust sa pärit ka oled?"

Ma: "Värskast, aga õpin Tartus"

Rannap: "Ohoh, setu siis või, setu keelt ka oskad?"

Ma: "No veido iks mõista kõnõlda":D

Edasi ma täpselt ei mäleta, aga ta hakkas seletama, et tahaks minuga kasvõi nelja silma all setu laulust rääkida vms:D Hullult seletas.

Laulsin siis oma M.Cyruse "The Climb'i" ära, selle peale öeldi kohe, et jaja...laula parem setu laulu :D

Põdralaul läks käiku siis kohe, muud ma eriti ei oska nagu. Rannap hakkas kohe ise laulma, näitas ette, et kui võimsalt peab regilaulu laulma vms:D Andis soovitusi edasiseks "leelokarjääriks".

Aga hinnati ikkagi seda The Climbi ja selle esitusele anti kolm EId. Ma tõttasin rõõmsalt uksest välja ja kohe lõid eredad lambid näkku, küsiti, et kuhu siis kollane kaart jäi jne. Kästi uuesti setu laulu laulda:D

Kino sai.

Kui mind sealt kaamera eest vabastati, siis oli nii suur pingelangus, vabadusetunne. Tauno, kes ei saanud ka kollast, ütles, et "Welcome to the club" ja eks me nii siis ootasime siis veel ta sõbranna osalemist, ta ei saand ka loomulikult edasi.

Üldse said tol päeval mingi 5-6 inimest kollase kaardi. Mõni, kes ei saanud, nuttis seal, kallistas sõpru ja ma ei tea mis draama veel. Mul oli jumala savi, lihtsalt hea, et läbi sai :D

Ehk oleks "Eesti otsib neonatsi" saates paremini läinud?

Januarrrr

2011-02-03T16:47:00.001+02:00

Kirjutasin kunagi detsembris siia sellest, milline mu sünnipäev tavaliselt on. Seekord läks ikka hoopis teistmoodi. Esiteks, party toimus Tartus, seega rahvas oli 90% teine, (kohale tuli kõiksuguseid karvaseid ja sulelisi), polnud Einarid arvutit üles panemas ega ka plaadipitsat ja õhtust bensukasse tormamist.

Hoopis toimus üks kena joogimekkimine ja mõnus läbu =) Ja Raekoja platsis oli ikka natuke rohkem rahvast kui Värska kultraplatsil. Mitte mingi vägi ei vea mind veetma oma aastavahetust Värskas enam! Sain juba meki suhu, milline üks õige aastavahetus peab olema.

Sünnipäevaks joonistas Helen minust pildi ka, päris hea! :P

Säraküünal oli teema ja kooki sai süüa ja muud ka.

Edasi ikka kluppi, kuhu sisse saamine oli omamoodi jõukatsumus, aga tehtud see sai.

Edasised umbes seitse päeva möödusid alkouimas :D Selginemine toimus alles mitme päeva pärast. Okei okei, ma liialdan. Ei olnud nii hull, aga siiski päris huvitav aeg oli. Olin sotsiaalne liblikas ja sain uusi tutvusi ja kõike muud toredat.

Üks päev lihtsalt tsillisin terve päeva kodus, mängisime Kaspari, Tiidu ja Toomasega Aliast ja Bailat. Majast välja sai vaid korraks õhtul, et süüa ja juua osta :P
Mõnus sotsi elu, aga eks selles elus tuleb kõik ära proovida.

Veel pidas Helen sünnipäeva, seal sai Hanna hansat proovida. Normaljonks. Ja veel paaril sünnal.

Einoh, mis ma ikka räägin. Lõbus oli. Kunagi jaanuari keskel-lõpus sai tihedam pidu otsa, nüüd natuke vaiksemalt ikka, noh paar korda nädalas aind :P

Aga üldiselt, šampa on siiamaani mu lemmik, ja vist nii jääb päris pikaks ajaks? Odav, lahja, sparkling =)

Krt kui lühike sissekanne tuli, noh sulg ei lippa praegu.

Kirjutan midagi

2011-01-24T21:24:00.001+02:00

Ma ei viitsi mingit terve aasta kokkuvõtet teha kuude kaupa, haigelt laisk olen. Aga niipalju võin ma öelda, et 2010 käisin ma palju klubis ja vahelduva eduga suht palju sporti. Siit ka numbrid:

Klubide/pubide top:
CT- 15x
Püss- 5x
Madhouse- 3x
Illukas- 2x

Haigelt vähe ju? Ma ise ka täiega imestan. Aga CT-l on enamik tulnud teisel poolaastal.

Jooksin 352 km ja see võttis aega 46,2 tundi
Suusatasin 146 km
Rulluisutasin 83 km
Mängisin võrkpalli 51 tundi

Ikka vähe mu arust.
Ma olin pettunud, kui statistika valmis sai. =/ A pohh

Kaks null üks üks

2011-01-13T17:05:00.003+02:00

Vabandust, olen selle paiga armetusse olukorda jätnud.

Varsti varsti kirjutan aastast 2011, aussalt. Sihuke pralle...

Piu-pau!

2010-12-26T12:04:00.009+02:00

Töötasin 80ndatel ja 90ndate aastate alguses teletornis valvurina ja vahepeal olin ka autojuht. Teate küll, mõni teleboss sinna-siia viia. Ei, midagi pole öelda, toredad inimesed olid, nii ma neid vedasingi. Nendega sai juttu aetud, mõnikord ka koos napsu visatud, aga enamuse ajast ma polnud siiski mitte autojuht, vaid tavaline valvur.
Rahulik töö oli, halba ma ei ütle.
Augustiputši ajal tormas aga korraga sisse Savisaar ja hüüdis:"Nüüd aitab! Nüüd on vaja Eesti lipp heisata!
Kust siit üles pääseb?"
Läksin kaasa.
Hakkasimegi koos mööda treppe üles jooksma, sest liftid ei töötanud.
Jooksime, jooksime, siis korraga Savisaar küsis: "Palju veel on jäänud minna?""800 astet veel," vastasin."
Aga palju nüüd on jäänud?" küsis ta mõne aja pärast uuesti.
"600," ähkisin ma vastu."
Aga palju nüüd?" kordus varsti vana küsimus.
"400"
Pühkisime otsa eest higi ja jooksime edasi.
"Palju nüüd on jäänud?"
Siis jäin ma ehmunult vait. Mul oli lugemine sassi läinud!
"Ma ei tea hr. Savisaar... Mul läks lugemine segi."
Savisaar vaatas mulle etteheitvalt otsa. Ta surus lipuvarda tugevamini pihku. Tema pilgus oli nii kurbust kui viha.
Midagi polnud teha.
Läksime alla tagasi ja alustasime uuesti.

Valimised tulevad või midagi:P

A üldiselt, jõulude ajal nüüd olen ma ära joonud vist rohkem morssi kui terve 2010 aasta jooksul kokku :D No muud ei pakuta ja tegelt alkot praegu ei tahagi enne uusaastat.
A muide, mu järjejutt Bailey'sist. Jah, see oli halvaks läinud:D Esimene sõõm oli hea, teine ka veel ok, a edasi hakkas hullult vastu. :/ Nii mul 100 kr läkski :/ :(

Ja kuna üks korralik söömaorgia on ikka olnud, siis selleks, et seda pisut tasakaalustada olen käinud suusatamas ka ikka. Värskas on lausa kolmes kohas rajamasinaga tehtud suusarajad. Kahjuks käis meist üle Scarlet ja tuiskas kõik lund täis, mingi pehme rada on järgi ainult. Mammastes oli ka masin käinud igal pool, aga ikka pehmeke. A noh sõita ikka sai =)

Ja kes ilmatark oskaks mulle ära seletada, kuidas on see võimalik- eile terve päeva oli -8 kraadi või nii ja sadas vihma??? Minu mõistus seda ei võta. Ma saan aru kui oleks mingi -2 või nii, aga kaheksa?

Ja täna järjekordne jõulupidu, kah sportlik, võrgupalluritega.

Ja vähem kui nädala pärast juba aastavahetus, oe mulle meeldib planeerida seda pidu:P

Ja lõpetuseks lihtsalt üks ilus pilt, Karmen Pedaru:

Poes

2010-12-20T19:56:00.004+02:00

Ma ei saa aru, kuidas mul nende poodidega nüüd paari päeva jooksul nii palju jamamist on olnud.

Punkt üks: Läksin eile Säästukasse, mul oli 45 krooni sularaha. Ostsin mune, musta jõululeiba(ülihea, soovitan.. soojalt. st. tehke rösteris soojaks, a muidu ka hea), pohlavett ja hapukoort. Arvutasin enne ilusti kõik moblaga kokku, et mul läheb 43.- Kassas siis lõi ette aga numbri 46.30. Mul junn jahe, et mismõttes nagu... siis küsisin, et müüja võtaks ühe 2.50 maksva kohvi maha ja siis ta ütles et ta ei oska. Siis ootas veits niisama, järjekord pikenes, see oli ainuke kassa, mis lahti oli. Ja siis ta lõpuks tilistas seda Säästuka kella ja ikka ootas mingi paar minutit vist. Lõpuks tuli üks tark, kes oskas selle kohvi maha võtta, samal ajal oli kuulda järjekorras seisvate inimeste nurinat, et mis toimub? Ma olin tuima näoga, kuigi tegelt ma suht mõtlesin, et wtf.
Tundsin, kuidas järjekorras olevad inimesed mind oma pilkudega tahavad ära tappa.
Ja siis sai kõik korda ja ma uurisin oma tšekki, seal oli kirjas, et munad maksid 16.50, kuigi pidid maksma mingi 12.50 "Täiesti pekkis noh kus valetavad!" oli mu esimene emotsioon, aga siis taipasin, et olin võtnud M suuruses munade asemel L suuruses munad.
Siit loo moraal: alati vaadake, mis suuruses kanamunad te võtate ja siis kontrollige hindu!

Läksin täna Selverisse. Ostsin taaskord porgandit ja sinki ja samuti nivvi. Kõik oli ilus-kena. Panin kaardi sisse ja parooli ka ära ja siis müüja ütleb, et: "Teil pole kaardil piisavalt raha". Mul oli jälle, et mida on???!! Peab olema. Aga lasin siis nivvi maha võtta. See müüja õnneks seda oskas. Läksin siis kohe sularahaautomaadi juurde ja vaatasin kontojääki, seal kirjas oleva summa eest oleks ma saanud lausa mitu nivvv osta. Jälle ma ei mõista! :/:/ Proovin homme jälle.

Ja siis veelkord Säästuka ja Selveri ja Maxima võrldus: Mulle tuli koju see Maxima infokiri vms, et seal on Baileys 500 ml liköör vaid 130 kr. Mõtlesin, et wau, läheks ostaks aastavahetuseks. Käisin siis niisama muuseas Selveris ka ja seal oli see samuti "soodushinna" all märgitud 170 kr. Samamoodi 500 ml. A ma veel ära ei ostnud. Läksin siis jälle Säästuka ja mida mu silm näeb- Baileys, täpselt sama.. 99.90 :O:O Veidi murettekitav oli see, et pudeli peal oli kerge tolmukiht, justkui see oleks kuskil seisnud, aga mul suva, ostsin ära, sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta.
Koju jõudes pühkisin pudeli puhtaks, hinge jäi aga kripeldama see nii odav hind, kuidas see võimalik siiski on. Uurisin pudelit ja.. ai karramba.. Best before: Sept 2010. :D Palju õnne mulle!
A ära ikka joon.

Ok ma poodi...

Jõulupidu

2010-12-19T12:16:00.010+02:00

Detsember on jätkuvalt meeldiv olnud:P
Pidu ikka saanud ja muidu tore olnud.
Nii kust nüüd alustada...

Esmalt oli Nele sünna, kus minu suureks imestuseks söödi ära KUUS... jah te lugesite õigesti.. KUUS pakki näritavaid dražeesid.!!! Tol õhtul oli ka meeletu lumesadu, meeletu-keeletu!

Ja juba oligi Reta baari, oihups ma tahtsin öelda Sanaka baari avamispidu. Rahvast oli tegelt vähe juu!? :/ Midagi polnud muutunud, jah isegi laudlinad olid samad. A muidu normals biits.

A kõige kurvem oli see, et tegelikult samal ajal kui ma vaatasin seda kolhoosipidu ja mõtlesin, kas ma maksin loomaaiapileti eest või.. siis paar tsikki Tartumaalt said jalga keerutada kuumima RnB järgi... oe maseee mul..!

Ja 15. dets oli meie gängi ametlik jõuluparty. Ostsin selleks tarbeks ka Baila mängu. Koos jõulusiidriga oli tore seda mängida. Saime räppida ikka paar riimi, aga sõnaahela kaart mulle ei sobi, ma oma mälu ära joonud, sorry:D

Veel käis meil "jõuluvana" ja siis saime kõik vingeid pakke, minu kink oli eriti praktiline! =) :D

Edasi kes kuhu, a ma CTtti ja seal oli mu vana joomakaaslane Anis :D
Tantsulkatasime niisama Heleniga ja siis Anis hakkas oma pilliga mängima Pendulumi The Island algust ja oeee me läksime kõik nagu hulluks, see oli kuidagi niiii lahe, ta kuidagi miksis lahedasti enda sütekamängu ja õiget laulu ja siis tuli lõpuks õige laul ka ja oe ma hüppasin nagu oleks vaja just üle võrgu hull löök teha. Ok mitte tegelt.. ma nii jobu ka pole. A cool oli küll.

Ja siis oli ju veel Värska jõulupidu ka. Efka on ikka näitlejaks loodud, vinge lumememm. (tsau efka!:D)
Ja siis tuli disko, kus me olime suht kõige vanemad, aga mis seal ikka, muss oli hea, Janek Tennosaar on ikka tegija, mitte nagu H2O :D
Seisime siis niisama ja mõtlesime, et teeme midagi spontaanset.. lähme Madhouse'i! :D
Mõeldud-tehtud. Polnud seal juba aastasadu käinud, pidi ju uus põrand ka olema! (ruttan sündmustest ette ja ütlen, et tegelt ei olnud :/ )
Ma tantsisin veel Värska tiksol nats ja siis juba hüppasin Opeli peale ja sõit võis alata Võru poole. Vinso ristis oli valik.. kas otse Lifesse, paremale Võhandusse või vasakule Mad'i.. Meie tubli autojuht Teele ikkagi otsustas õigesti ja valis vasaku tee.
Nele ja Cardo juba lõbusad ja jõudsime kluppi, vähe rahvast okk:/ Keegi ei püsinud enam jala peal ja siis keegi sai endale mõnusa karuse mehe ja joogi ja keegi DJ pani väga sitta mussi. Värska disko muss oli iga kell parem.
Ok Statoili, kus olid ahjusoojad saiakesed:D ja siis ok laulame jõululaule ja Teele driftis megalt, ma täiega kartsin juba ja siis lõpuks sain tervelt kode.

God damn!

2010-12-06T16:51:00.001+02:00

Dec

2010-12-03T21:26:00.009+02:00

Detsember hakkas lahedasti.

Sai läbi mu kainusekuu ja seeõttu ruttasin kohe poodi, et osta uut jõulusiidrit.

Mulle igal juhul maitses. Mingit hullu jõulumaitset küll polnud, aga selline hea mahe, kohe kindlasti ostan veel ja soovitan teistelgi seda teha!

Ja üldse ma olen veits hulluks läinud nende jõuluasjadega. Küll ostsin jõulutuled Tartu korterisse, küll joon koguaeg glögi, küll jõulukalja ja söön verivorste hapukapsaga. Kavatsen terve detsembrikuu nii teha. !!!

Anyways.. 1. dets tuli siis natuke rahvast jälle mupoole, kostitasin neid Soome lagritsate ja piparkoogišokolaadiga jne. Kuna mul oli aind alkoholivaba glögi, siis kallasime nats punast veini ja viina sisse ja oligi hõõgvein valmis! Sihuksed mägiaivarid!

Kuna me jäime selle chillimisega mu korteris hilja peale, siis selleks, et enne ühte kluppi jõuda, pidin terve tee jooksma:D Oleks mul tossud jalas olnud, oleks jumalast okei, aga nende Emmy omadega oli suht jama, aga tehtud sai ja jõudsin klubi ukse ette umbes 1-2 minutit enne ühte. Tsikk oli vihane, lihased, lihased.

Sai tantsu teha ja siis ma tahtsin midagi juua ja siis nägin, et kõrvallauas istub üksinda mingi negro, okei mitte must kui öö, aga noh mitte eestlane ka foh sure.

Niisama rääkisin ja olin friendly ja siis kohe löödi raha letti ja hakati jooki välja tegema, oee mu kõige kõige lemmikumad, hot shotid, ma ei saaks neist vist iialgi küllalt!

I believe these belong to us:

Algul ma sain aru, et need negrod (või kuidas ma neid nimetama peaks?) on pärit Balilt, siis Londonist ja sis Belizelt. No maitea kuskilt olid pärit. Ja siis kutsusid nad veel enda poole, et neil on pleiss kuskil Tähtveres, aga ma valetasin, et mul on homme kl 9 koolis kontrolltöö, sorry no can do.

Ok ma naljanina...:P

edasi poolde kuude, kus olime nagu baari nimigi ütleb poole kuueni ja siis ok ma kode.

Igal juhul oli fun. Detsember on mu lemmikkuu.

Järgmine päev läksin Põlvasse ja reedel käisin seal siis ka jooksmas. Ma ikka imestan, Põlva on nii tilluke, ma tahtsin teha ikka normaalset veits üle tunni aja jooksu, aga no ei saanud, ma tegin tervele Põlvale ringi peale mingi 50 minniga, ca 7 km :/ Mamma maja juurest Tartu ringtee juurde ja sealt toda teed pidi, mis viib Selverisse ja kesklinna ja siis kesklinnast politsei maja juurde ja staadionile ja siis EDU keskus ja siis veel uuesti Tartu ringteele ja kode. Imelik.

Tõmbasin Rihanna plaadi ka, ta on nii ilus ja laulab nii ilusasti,

parimad laulud on S&M, Cheers ja What's My Name, Only Girl on juba vana, a ka hea ja.

Liisa sünnipäev

2010-12-01T00:00:00.011+02:00

Liisa on pidanud nii mitmeidki sünnipäevi, on ta ju juba 20-aastane. Sünnipäevi on Metsa tänaval elades kahesuguseid ning nad kõik sarnanevad üksteisele väga kahtlaselt palju. Tekib tunne just kui oleks keegi neile stsenaariumi kirjutanud. Nagu öeldud, sünnipäevad võib jagada laias laastus kaheks: joogiga ja joogita.

Joogita: Sünnipäevad umbes 12-15 a.
Algus kl 6, kutsed pole käsitsi nagu enamikel, vaid prinditud, kuna olen nii tegija, et suudan Einari ja Helgi abiga endale need paberilipakad välja printida.
Katame suures toas laua, kõik Einari arvutikoli tuleb kuskile ära peita. Külalisi on umbes 8. Enamik kingivad raha. Istume laua taha, avatakse lastešampus, tehakse pilti. Sööme viinerit ja friikartuleid, helgemal päeval ka pitsat. Avan „pakid“, saadan kaardid kõigile vaatamiseks laiali. Kõhud täis, lähme ülakorrusele. Teeme kaks võistkonda. Hakkame mängima pimedas peitust. Esimestel aastatel on sellega palju lõbu, aga hilisematel peab juba vägagi palju mõistust teritama, et leida unikaalne peidukoht. Siiamaani on ületamatu Kaisa toa suure kapi otsa läinud isik (ei meenu, kes see oli). Siis istume niisama, teeme fotokaga pilte. Hüütakse, et kook on valmis. Sööme kooki, võetakse mitu tükki. Siis lähme üles taas ja valime 2 žüriid missivalimiste jaoks. Žürii kohale on tihe rebimine, aga viisakusest lubavad kõik sünnipäevalapsel üks kohtunik olla. Voorudeks on tutvustamine, laulmine, reklaam, jne jne. Kõik Liisa ja Kaisa toa kapid tuhnitakse läbi, et leida erinevaid ja võimalikult debiilseid riideesemeid ning neid vägagi ebatrendikalt kokku sobitades saadakse kindlasti žürii heameel ning kõrge punktisumma. Veel mängitakse šokolaadimängu, kõik näljased teismelised põlvitavad ühe 100g šokolaadi ümber (tavaliselt tegu kingitud šokolaadidest kõige halvema või odavamaga). Mängu visatakse täring ning see õnnelik, kes saab kuue, peab kätte panema paksud kindad, kaela salli ja pähe mütsi ning nõnda karukäppadega nüri noa ja kahvliga šokolaadi nüsima ja kui kellelgi teisel ei õnnestu enne täringul kuut saada, siis saab see õnnelik ka pisikese tüki šokolaadi endale suhu pista. Muidu head sõbrad ja leebed tüdrukud muutuvad seda mängu mängides tõelisteks elajateks rebides kaaslastelt salle ja käpikuid, kui õnnestub täringul kuus saada ning on tunda, et adrenaliin ja iha kasvavad üha enam, mida väiksemaks jääb šokolaaditükk.
Kui maius on omavahel „sõbralikult“ ära jaotatud, hakkab seedimise aeg ning juba esimestele helistavad murelikud vanemad, et millal siis lapsuke ka koju suvatseb tulla?
Siis hakkavadki esimesed juba lahkuma, kell võib olla kuskil 10 ja 11 vahel. Vintskemad sellid jäävad lausa 12-ni, aga see on ka viimne piir. Liisa vaatab üle kingitused ja paneb need ära, hommikul ärgates loeb ta veelkord raha üle ja läheb allkorrusele, et süüa järelejäänud sünnipäevakooki ja salatit.

Pidu joogiga: Sünnipäevad 17-20
Pidu toimub saunamajas.
Peo algus kl 18 või 19. Toimub enne 31. dets, 29. või 30. dets.
Sünnipäevapeo hommikul koristan ära saunamaja, käin üle tolmuimeja ja lapiga. Eelneval päeval on maja küttümä pandud. Millegipärast ajab tossu sisse?Nelja ajal hakkab pitsa valmistamine ning poole kuue ajal viin kõik papptaldrikud ja muud tarvikud saunamajja. Õues on jube libe, eriti see väike „küngas“, mis viib saunamajani. Kell 17.50 jõuab alles Einar koju ja peab kiiresti saunamajas üles panema digiboksi, ekraani ja ka laptopi. Modernne värk siiski. Saabuvad esimesed külalised, soovivad õnne, paljudel on mingisugune eriline kaart või vidin ka, see viimane kehtib just Teele ja Tuuli kohta. Kui enamik külalisi on kohal, askeldab Einar ikka veel arvutiga. Lõpuks ta läheb ära ja siis avab Teele oma videokaamera. Mina teen paar pilti oma tegija fotokaga. Algul istume kõik kenasti keerleva laua ümber. Söögiks on pitsa, salat, krõpsud ja dipikaste. GINid ja muu alkohol on kuskil nurgas. Algul on kõik natuke kohmetud, kuulame muusikat ja vaatame telerit.

Avame joogid, mõned julgemad ka viinad. Räägime maast ja ilmast ja sellest, mida uusaastaõhtul teeme.Kui joogid natuke mõjuma hakkavad, siis muutume natuke ülemeelikumaks. Suur söögilaud tõstetakse koos söökidega kõrvale, et oleks rohkem tantsuruumi.

Gin läheb laua peale laiali, keegi kuivatab seda salvrätikuga. Keegi paneb soovilugu, keegi satub maru hoogu, laual olevad krõpsud kukuvad maha, keegi (tavaliselt Kaidi?) hakkab neid koristama. Mõni teeb Boratit järgi, mõni YMCA-d. Lõbus kindlasti.

Lähme Värska peale tuiama, käime bensukas.

Kell saab 12, panen raketid maasse ja Teele filmib, kuidas need õhku tõusevad, mõni neist ka kellegi aeda. Laaberdame niisama Värska peal. Jõuame tagasi saunamajja. Siis tulevad poisid ka, mõni väga purjus, mõni ok.

Niisama ajame lolli juttu. Keegi nutab. Kainem rahvas käib suurde majja vetsu, purjus rahvas maja taga. Suitsul ka käiakse saunamaja taga, et Liisa aknast keegi ei näeks.

On koogisöömise aeg. Kook on nimega "Kodu", valget värvi ja tellitud Lõuna Pagaritest Lemmiku kaupluse kaudu. Peale on kirjutatud "Liisa (ja number)". Keegi on ülemeelik ja hakkab tordiga teisi loopima.

Mängime Aliast või siis paneme veel lemmiklaule youtubest. Asi hakkab ära vajuma.

Enamik lähevad ära, Liisa veel koristab natuke, viib tühje kausse suurde majja. Vaid Kärt ja Katrin jäävad ööseks saunamajja, kuna nende buss väljub kl 10.55.

Lähen magama umbes kl 3 või 4.
Ärkan järgmisel päeval ja koristan ära saunamaja, mis on suht „mess“ ja puhkan välja, kuna õhtul on ju tegelt õige uusaastapidu, tulevad sugulased ja lähen Taivo bändi „kuulama“.

Ruka 2010

2010-11-29T16:26:00.008+02:00

Kuna eelmine kord sai juba Rukal suusatamas käidud ning tollest korrast head mälestused, siis sõitsime ka seekord perega Põhja-Soomesse Rukale.
Halb oli aga see, et ilmateade ei näidanud eriti lund sinna kanti selleks nädalaks ja miinuskraade see-eest pea 20..:S
A noh mindud ikkagi sai.
Sõitsime siis terve päeva ja hilisõhtuks jõudsime kohale. Eestis ju tol hetkel veel lund polnud, aga Soomes juba oli, mõndsa.
Esimestel päevadel saime sõita sellel rajal, kus toimus FIS maailmakarika esimene etapp, mida arvatavasti ka Eestis telekast näidati? Päris killer-tõusud olid jne. Peale esimest trenni hakkas mul aga mingi imelik koht valutama, puus või vaagnaluu või ma ei saanudki aru, mis see täpselt oli, aga egastahes vabastiili liigutust ma ilma valuta teha küll ei saanud enam. Seega sõitsingi kogu ülejäänud päevadel vaid klassikastiili, mis osutus tegelt täiega lahedaks. Varem ma ju seda nii kaua sõitnud polegi. Ok ma Veerpalu.

Samal ajal kui suure raja peal sõitsid tegijaid, saime meie neljapäevast alates sõita siis seal samas raja all, järve peal. Seal oli ka tore ~2 km pikkune ring ja kui see FIS Cup käis, siis tuli mussi ka jne.
Mitmel päeval käisime metsa seest võistlusraja ääres, keegi ei küsinud piletit ega midagi, seisime siis lampi seal ja oho Jaak Mae sõitis mööda, vinge värk!

Käisin ka kahevõistluse suusatamise osa vaatamas ja oe kus ikka olid härjad, jõudsid sihukestest mägedest üles ronida. Me olime telekas ka ühe lõigu peal koguaeg, ei tea, kas keegi meid märkas ka?
Ja siis kui oli sprindisõit reedel, siis läksime ka lihtsalt suvalt raja äärde ja keegi ei küsinud piletit, ega midagi. Jumala lahe. Nägime maailma tippe jne. Ja need samad sõitsid ka seal järve peal niisama soojenduseks, Axel Teichmann ja Marit Björgen jne, kõik lõbusasti koos, profid ja .. noh mitte nii profid, meie :P

Meie maja all oli ka üks väiksem järv veel, seal sai ka jumala mõnusasti klassikat sõita, ikka nii ilus oli no maisaaks, -15 või -20 teeb ikka puud ja põõsad ja kogu looduse ilusaks härmatiseks.

Trenn oli 2 korda päevas, a mul oli vahel 1 kord päevas, kas oli liiga külm või otsustasin pilti teha. Aga trenni sai ikka tehtud! Tahaks juba Eestiski sõita, aga noo... jääb ära vist veel.
Niikaua pean niisama jooksmas käima.

Vabal ajal vaatasime soome televisiooni, kus on uudised iga Soome osa kohta. A la nagu meil oleks Aktuaalse Kaamera asemel 15 uudistesaadet, noh 15 maakonna jaoks eraldi nagu. Ja siis me ootasime ja ootasime, kuni need uudistesaated vaheldusid ja lõpuks ka Põhja-Soome omad kätte jõudsid.

Mängisime muidu veel sõnaseletamismängu ja glögi oli elu ja porgandid dipikastmega olid elu.

Koju sõitsime terve öö, ma sain ka 100 km õhtul hilja sõita, küll Soomes on ikka korras teed! Tallinnas laevalt maha tulles oli meie pealinna pilt ikka päris nutune, teed lükkamata, sõidaks tõesti nagu mingi külavaheteel. Häbi-häbi, Edgar!

Ja siis lisan veel ühe video, kus on meeste kahevõistluse suusasõit, Eestit esindab seal Kaarel Nurmsalu, ehk siis Karla:D Kuulake ise, kuidas kohapeal need treenerid seal karjuvad jne:D (ps. põhiasi on lõpus ja sry, Einar seletab liiga palju, a elab üle).

Pillerkaar

2010-11-21T16:44:00.007+02:00

Kes oleks uskunud, et see nädal sisaldab endas taaskord nelja pidu?

Esmaspäeval tööd ei tee, teisipäeval puhkan veel. A tegelt läksin jooksma ja tulin tagasi ja Helen oli mind oma kõnedega vahepeal pommitanud, tal olevat megaigav. Kuna kolmap koolis ka suurt midagi polnud, siis mõtlesin, et nonoh, miks mitte.

Oe kaine olla ikka hea, saab autoga igal pool käia=) Sõitsime algul siis tema kooli- Tartu Kunstikooli. Tal oli mingit asja sealt vaja. Lahe ikka, mäletan hästi kui me Teele ja Mariga käisime seal Kõrgemas Kunstikoolis, kus oli fotograafia õppejõud oma võimsate.. ee.. pükstega:D

Edasi läksime Niilo poole, kus niisama chill ja siis tuli veel Ardi ja läksime Püssi. Jumala vähe rahvast, kurb lausa, aga noh vähemalt oli soe koht, kus istuda ja olla. Ja mingil hetkel märkasin ülla ülla Värska rahvas ka Püssis, jumala lampi, istusime kõik ühte lauda siis. Nemad enamvähem purjus kõik, ma nzama. Õhtu kulminatsiooniks oli see, kui Veix või keegi ajas mahla kõik lauale maha ja siis järsku hüppas mingi paks purjus mammi mu kõrvale ja kutsus tantsima:D Pmst hüppas mulle selga:D Ja siis viskas menüü sinna mahlase laua peale jne, oi kus ta läbustas.

Kolmapäeval istusin taaskord niisama netis kui Birks küsis mult, et õu mis teed. Järjekordselt mõtlesin, et suva nagunii homme midagi koolis pole, niiet lähme kluppi! Kaidi ja Tuuli tulid ka, jälle sõitsime autoga. Juba vaikselt tuli lumekest.

Nele pool tegime naltsi ja õltsi ja siis lõpuks läksid klubisse aind ma ja Birks:P A seal oli jälle Helen ka ja panime tantsulkat.

Kui kell oli pool3, siis hakkasime ära tulema ja oeeee mis pilt meile õues avanes. Nii kaunis! Lund sadas täiega. Ma siis proovisin oma "aastaringsete kummidega" konnaautoga kuidagi lumest läbi murda, aga no üle 30 km/h ma vist küll ei sõitnud. Ja see Eedeni ringtee oli ikka eriline košmaar. Küll tõmbas mul külge ette, küll ei saanud ma rooli normaalselt hoida jne. Täpselt nagu mingi Velna tee kunagi talvel kui seda lükatud pole. Hull häid pilte oleks saanud kolme ajal öösel, aga no ma ilmselgelt ei vea fotokat kluppi kaasa:/

Neljapäeval oli esimene pidu siis, mis ka planeeritud oli. Kohtumispaik Käta-Teele pool. Ühikarotid on hullem action-film! Aga üldiselt siis läksime kolmekesi ma, Nele, Kati laseritele. No juba see sisseminek oli imelik, hiiglaslik porilomp, millest pidi kas läbi ujuma või siis kuidagi äärt pidi üle ronima. Me jõudsime mingi enne 11, aga no pmst .. kas me sattusime ikka õigele peole? Või.. toimub siin täna üldse midagi??? Mingi asjamehed asjatasid seal suures saalis redelitega ja üldse tundus mulle, et me tulime kohale mingi mitmeid tunde varem, kui tegelt vaja? Egastahes otsustasime, et eiei, enne kaob meil peotuju, kui see asi siin käima läheb. Väike vahelepõige mu auto juurde, kerge ossi mängimine autoraadioga ja siis edasi Püssi. Vohh kus seal oli alles rahvast!! Istusime no nii natuke aega ikka seal kuskil ääres, kuna lihtsalt polnud vabu laudu. Siis märkas Nele teravsilm, et üks laud vabanes ning läksime kohe seda rüüstama. Saime jumala norm laua. Kas pole mitte vinge? Kas saab veel paremini, küsite? Jah, saab! Kelner (või kuidas teda kutsudagi) tuli meie naistelaua juurde ja ütles, et keegi teeb meile välja, võime tellida mida iganes. Nele teravsilm ütles kohe, et tekiiiiilat. Ai karrramba! Eks me siis saimegi 6 tk neid, mis sest, et potentsiaalseid joojaid oli vist 3 aind :P
Siinkohal aga lugu selle toreda joogiga lõppes, meile tegid välja mingid nõmedad vanamehed., irw:D Eks vana hobune tahab ka kaeru, mis teha. Noh kui pappi on, las kulutavad siis. Kui nad tantsima kutsusid, siis lasime neid täiega üle:D

Igal juhul.. sel õhtul olid hoos Nele ja Käta, nende tähetund foh sure. A pulli peab saama. Muidu oli pulliratsutamisvõitlus seal ka.
Ja koju sai taas autoga, oi hää.

Reedel olin kodes, suurt midagi ja siis laup oli tädi Elleni sünna. Teistmoodi, no alco. Tantsisime setu tantse.

Ja veelkord setu tantse ja veelkord. A lahe. Ja üks osa Trallikutest tegi muusikat. A ma laulsin ka, uskumatu, aga mitte Let it snow'd või Heaven'it. Midagi muud.

Aga homme sõidan Soome siis, veits suuska panema. Mis sest, et seal lund on 100 korda vähem kui eelmine aasta, radu kah umbes sama palju kordi vähem, aga noh, parem ikka kui mitte midagi või mis...
Näeb siis detsembris! ps. 1. dets mu juures party! Kõik oodatud! Siis ma saan ka maitsta ja mekkida ja degusteerida midagi lõpuks.. siis saab mu kaine november läbi. Jee, mission accomplished.

Joome ära

2010-11-15T14:52:00.004+02:00

* Ma olin eile megalt pissed off kui Ženja Fokin tantsusaatest välja hääletati:@:@
Ta oli ju ainuke mees seal järel ja nüüd ma niii pettusin selles saates, enam nagu pole mõtet vaadatagi :( Ta on tegelt ka nii megalt lahe inimene mu arust. Algul tegi ta mulle lihtsalt nalja a nüüd fännan teda tegelt ka.

* Eile (14. nov) tiristas õhtul keegi meil uksekella. Läksin vaatama ja seal oli mingi üks väike poiss (meenutas Värska väikest Andrest), vuntsid ette joonistatud ja mustad riided seljas, küsis vene aktsendiga: "Kas sul kommi või kaks krooni on?" Ilmselgelt proovis ta mardisanti mängida vms, ma nagu ehmusin ka ära ja ütlesin, et ei ole.. kuigi noh 2 krooni oleks vast leidnud kuskilt, aga põhimõtteliselt, nagu... Kulla poiss, sa eksisid päevaga. Ja kas tõesti niimoodi käibki linnas see mardisanditamine, lihtsalt tiristab kella ja anna kommi? See on Halloween! Mardisant peab ikka tantsida, lauda, mõistatusi küsida oskama. Oi meie omal ajal ikka tegime sellist showd:D Linna santidele teeksime iga kell ära!

Mul eile terve aeg üks laul kummitas peas, mida kolmap vist klubis kuulsin, no muudkui kummitas, aga mul oli meeles vaid viis ja siis see, et mingi träna koht oli ka sees jne. Ja siis ma olin õnnetu ja panin üle pika pika aja Power Hit Radio tööle ja vaatasin seal TOP-i ja seal oli see laul esikohal!! Appi ma nii õnnelik:D See äratundmishetk, kui youtubes hakkab laul pihta ja... see ongi see!! :D
See oli siis Afrojack ft. Eva Simons - Take Over Control
Aga see uus Enrique laul on ka hea- Tonight. I strongly reccommend! (u to use our mattresses).

Mina osalen egastahes sellisel üritusel, mis FB-s kirjas oli:

Toimub 31. dets kuni 01. jaanuar :P

Faktõ

2010-11-08T23:37:00.003+02:00

Liiklusest:
1. Terve kahe kuu jooksul pole ma Tartu linnaliinidel sõites kordagi piletikontrolli näinud. Mitte ühtegi korda! Ja ma sõidan päris tihti! Maha visatud raha see piletiraha.
2. Tartu-Värska-Tartu vahel sõites pole must viimasel ajal kordagi ükski auto mööda sõitnud. Noh kui must ei sõideta, siis peab ise mööda sõitma! Minus on avaldumas rullnoka geen. Tillukese auto tahhomeeter sujuvalt 4000 peal koguaeg. Vaene mootor.

Muidu:
3. Annelinnas ikka huvitavaid ja toredaid tänavaid ja täna ma avastasin neid. Tõmbasin uut mussi ja siis empekas kõrvas käisin ringi. Ok Kalda tee ja Kaunase pst on mul selged, aga ma ei teadnud näiteks enne midagi Kadaka, Lepa, Käbi või Ida tänavast. Viimases on rikkurite kolmekorruselised koertermajad, oijaah ja mis autod seal majade ees olid, lihtsalt vahelduseks oli tore vaadata. Ja akendest oli päris palju sisse näha ka:D

4. TAKKOs on tegelt täiega normaalseid riideid, läksime spets kataloogi pildi järgi üht kudumit ostma, aga müüja naeratas ja üles, et oii see toode on meil ammu juba otsas. Mis mõttes otsas? :S:S Nii ma siis ostsin niisama mingi peopluusi, et ilma asjata see käik poleks olnud.

5. Muidu ma jah kuulan tümpsu, aga vahelduseks ka hea:

Meenutusi

2010-10-31T22:54:00.007+02:00

Sõitsin täna kottpimedas Värska-Põlva-Tartu marsruudil autoga ja jumalast tuli tunne nagu sõidaks Madhouse'i. Kõik need mingi mitmed-mitmed korrad, kui me seal majakeses käisime:D Ja see Võru maakonna silt, kus võis pauguga avada pudeli jne oijaaah... See oli ikka nii lahe tegelt:D Kui mõelda, ehtsa palju jamamist oli ikka sellega...
Nüüd käin iga kolmap nsama kõnnin kluppi nagu nalja. Hihh.. Olid ajad.

Leidsin veits vanu pildusid ka.

Meie kurikuulus harjatants... uuurrr

Tõesti noh, oma arvates hull tegijad:P

Vastlapäeval lollakate nägudega.

Armukolmurk. Ok ma einari, tiirik jacksoni näoga:D Kärt ei lasku nii madalale, intelligent.

Ok ja lõplikult challenge accepted, no alco in nov. No problemo.

Võrk vs orjjjenteerumine

2010-10-24T22:51:00.002+03:00

Sel laupäeval oli Setomaa sügisturniir vms (nagu Be.D-is oli see kirjutatud). Ok sai üle pika aja taas vaadatud ja tehtud võrkpalli. Ei päris tore oli jaja. A peale kolme mängu olin ma suht väss ja läksin kode magama.

Ok ja sis kõigi lemmikusse poodi Lemmikusse ja siis ostsime veits kraami ning sõitsime suusakasse. Oioi küll on popp pleiss, kaks nädalavahetust järjest seal. Oli "tutvumisõhtu", einoh igati vinks vonks plink plonk jms. Järgmine kord siis detsembri 2. nädalavahetus Lihulas.

Peol oli palju ilusaid inimesi:

Ei tegelikult olime kõik sellise näoga, et kohe-kohe läheme orienteerumise starti ja meil on mega stardiärevus ja -rõõm jne. Ei tulnud vist hästi välja. Ei minu ja teiste arvates ikka on orienteerumine sport, aga Ego väidab, et ei ole, seda ei saa filmida ja rahvale näidata, vb aind põdrad näevad põõsaste vahel sul seda ja mingit emotsiooni ei ole, pärast koju magama minnes ei saa und, sest et oioi ma tegin viga ju, ja seda ei saa mõõta ka kuidagi :/

No mida ma ka tegelt tean, 1 kord osalenu ja katkestanu... :/

Uus lapstäht MichaelJakcson-naine

2010-10-22T22:04:00.001+03:00

9-aastane ja oe ma fännan teda! ! !
Muidugi... kui isa on Will Smith...

Tali tuli

2010-10-22T20:14:00.006+03:00

Ok täna tuli esimene lumi ja mul käis klõks ära. Tahan nii lund ja kõike hah.
Ja ma avastasin, et Flickr.com on ikka nii vinge pleiss. Seal on kõiksuguseid häid pilte ükskõik mis teemal või mis kohtadest. Ja enamik on hea kvaliteediga ka. Kohe silm puhkab.

Minu uus taustapilt:

Punatäht:

Poro:

Ideaalne:

Ja täna pügasin Pepet ka. Seekord tuli päris hästi välja ka=)

Hiihto

2010-10-18T19:08:00.009+03:00

Ma teen varsti enesetapu.

Jah, elu on mõttetuks muutunud. Mind köidab teine elu hoopis rohkem. Mu selles elus ei toimu enam midagi. Ümbrus on kuidagi vanamoodne ja aegunud. Paljud mu sõbrad on seda sama teinud, nemad on nüüd parematel jahimaadel. Varsti ütlen sellele head aega!

Orkutist räägin ikka noh. Kustutasin enda pildid ka kõik ära juba. FB ikka on elu. Olen officially addicted to it.

Aga homsest hakkab taaskord treeninglaager, seekord 5nädalane ja selle mõte on saada normaalsesse vormi 22. või 23. novembril algavaks teistkordseks Ruka suusatamise laagriks. Augustikuu jooksulaager oli edukas, kestis see pea 4 nädalat ja tulemused olid head.
Seekord rõhk ka jooksul (aeroobne trenn), aga mitte ainult, peab ka kätele midagi tegema, näiteks kas või võrkpalli ja muud nalja.

Eks ma siis annan teada, kuidas läheb.

Rottisin veits võõraste inimeste pilte Rukast. Meil endal oli ka fotokas eelmine aasta kaasas, aga siis, kui kõige ilusam ilm oli (päike säras ning külma oli 15 kraadi), siis "unustasime" fotoka autosse või kuskile.
Seniks nautigem teiste inimeste pilte Rukast:

Ok ma peole

2010-10-17T21:31:00.013+03:00

Ja tuli ära, neli päeva jutti möllukest. Huuuh!

Kolmapäev
Kuna Heleni poole ei saanud see nädal minna, siis tegime peoleo minu pool hoopis. Ja jumalale tänu, et Säästukas just sel päeval alustas oma odava maitseviina kampaaniaga. Mis me küll ilma oleks teinud? Algul istusime siis niisama, mekkisime kangemat ja siis tulid poisid ka. Oi pidu missugune. Kerge fotoshoot käis maha ja sai ka korv- ja võrkpalli mängitud. Not bad! Ma ei tea, mis lõpus veel juhtus, aga egastahes jõusime enne ühte ilusti kluppi ja seal käis üks korralik tantsõvaajet maha. Õlimaadlus oli ka siis klubis ju:D Nägin vaid korraks kuskilt kaugelt neid õliseid kogusid, mõne aja pärast olid nad õnneks kadunud:P

Oli pallimänguõhtu. Korvpall ja võrkpall olid ausees.

Jaja ma kaua aega mõtlesin, miks küll järgmisel päeval all elav vene mutt (oe ma vihkan teda nüüd) minuga megalt vene keeles sõimama tuli. Hea, et ma siis sttagi ta õiendamisest aru ei saanud. VIST natuke oli meid kuulda, aga noo.. mul ajab ka närvi mustaks, kui ta tatikas karjub koguaeg. Nagu bussi peal üks poiss ütles...: Vanurid on hukas! Amen! Närvihaiged jne. Ok see selleks.

Ok ma meestega kluppi

Neljapäev
Teele soolakas.
Einoh ühesõnaga- UJUPÕIS noh:D Sihukest naltsi sai, et ise ka ei usuks. Terve korteritäis rahvast lihtsalt täiesti kinni:D Ma ei saa aru nendest naabritest, kuidas nad suudavad:D Käta breikis jumala vingelt ja leidsime endale uue laulu- abudabudabujeeey. Fotoka aku andis kohe peo algul otsad, seega pilte sai vaid käputäis, needki põhiliselt mingitest praeviineritest ja muust jamast:D

Selliseid pilte oli mul kuskil 5 tk lihtsalt:D

Extreem-Alias käisil. Peoperenaine selgitab reegleid.

Reede
Plaanide kohaselt pidi Elo Tallinnast siia tulema, a ta lasi mu üle:D Hah, einoh siis ma mõtlesingi, et mida teha, tühjus oli hinges ja siis Helen kutsus taaskord kluppi. Ok ma CT-sse. Jälle! :P Väiksed viinuskad kaasas ja korteris mündimäng. Algul oli rahvast päris mitu, a siis läks osa rahvast Singerile ja Vingerile. Pidime korteris vaikselt olema, muidu shit in da house. Klubis sain harjutada just nende võõrkeelte rääkimist, mida õpin. Kõnelesin soomlaste, türklastega, kahju et ladinalasi polnud. Või oota, selliseid ei olegi olemas ju...Sai ikka igal pool tantsitud ja siis tegin fotograafist ka pilti, aga ta natuke pahandas, et oioi tema ei tohi pildil olla, ta on tööl, muidu saab kinga. Ok ma kodepoole kl 4. Ja muud rõõmud. :P
Ja must tehti siis ka pilti, a mu kodukal clubtallinn.ee ei ole pilte. jess!

Laupäev
Birksi 21, Ranno 20.
Algus oli vaikne. Makaronisalat mega hea ja limased seened ka! Ja siis vooris rahvast sisse ja oe jälle sai nalja. WC-kontrolör oli kuri ja jälle tegi ilma laul nimega abudabujeeey. Kermo vallutas daamide südamed oma võrratu tantsuoskusega. Selline niidaks Nele sõnul klubis kõik naised jalust. Ja pilti sai ka kõvasti tehtud, nagu Birksi sünnal ikka. (eelime aasta oli ju üle 500 pildi:D). Lõpuks sai kell 3 ja muutusime kõrvitsateks. Ok ma kode.

Put ya hands upppp!!!

Nädalavahetusel siis oli janu nii palju: :D

Ja sellepärast vist parkisingi oma auto niiiii ilusti ära? No ma boss siiski, et kummalegi poole keegi ei mahuks ikka.

Ok ma kaine nüüd.

Videoloeng

2010-10-06T17:14:00.002+03:00

See on arvatavasti mingi madala IQ näitaja, aga need videod ajavad mind megalt naerma, eriti esimene paar, nii haige noh:D

Videpaar number 1: Mingi venelane lihtsalt laulab haige keep smilinguga oma tolololoo laulu:D

Sama laul, aga ilma lauluta, keegi teeb lihtsalt hääli peale:D:D

Videopaar nr 2.
See on juba vana asi, aga ikkagi. Selle venna õde prooviti vägistada, vägistaja ronis aknast üles jne ja siis nüüd see nigga proovib hull ässa juttu ajada:

Kuna kutt oli nii ilmekas, siis otsustati tema räppimisest laul teha, oli isegi Billboard'i tabelis lausa:D

Innaaeg

2010-10-03T12:34:00.004+03:00

Sealt, kust pooleli jäi...

Siis mingi reede käisin kaubamajas keeltepäeval, seal oli muidugi türgi keel ka ja siis türklased tantsisid seal oma tantse ja mul oli nii, et oee ma oleks võind ka lõtva nendega seal tantsida, ma olin ise kõik need tantsud türgi pulmas ära tantsinud. Anyways... ma siis võtsin kõiksuguseid voldikuid sealt ja täitsin viktoriine, Itaalia omas olid mul kõik õiged vastused. Soome-ugris aga pooled vist aind:D Einoh, mida ma õpin?

Siis vahepeal ma ei mäleta, mis ma tegin ja siis käisin neljap "Inna kontserdil":P Ilmselgelt lasi Inna üle meid lihtsalt. :D Aga "Eesti kõigi aegade suurimaks tudengipeoks" pidi ka väärikalt võtma ju, ja mitte lihtsalt tavalist jooki. Ostsin ikka Minttut. Küll oli hea!!! Heleni pool mängisime mündimängu. (Eiei, mitte seda, mida me klassiõhtul mängisime kunagi 8. klassis:D, me mängisime hulga süütumat mängu). Hakkasime siis kuskile poole kõndima ja Helen leidis mingid suvakad venelased, kes 50 krooni eest meid EMÜsse viisid. Normal. Järjekord oli ukse taga, sihhuke pidu noh. Suht palju lasti Inna mussi ka:D Plaadi pealt siis muidugi.
Tants käis varajaste hommikutundideni ja lõpuks sain koju kl 6. Normals biits.

Ja mul oli au oma silmaga neid vendi näha, jumala vinged sellid olid, ausõna:D Sunrise Inc.

Sain mõned tunnid magada kui juba oli minek Värskasse. Siin panin lebo ja vaatasin Jersey Shore't. Üliäge osa oli. Ma ei väsi kordamast. Ma ei tea, laupäeval ärkasin palavikuga, aga oli vaja minna Triinu Arundi pulma laulma. Taaskord Heaven'it. Võtsin paratsetamooli ja läks jälle. Kuidagi sai laul lauldud ja kodosõit. Oe, ehtsa lahe oli 39kraadise palavikuga autoga sõita, kuidagi teine tunne kohe, selline, noh lebo :D
Ja siis mängisin veits Cafe mängu ja muid arvutimänge ja läksin magama. Ja siis ma peaks laskma mandlid ära lõigata, sest nad on kogu aeg paistes, aga ma ei viitsi arsti juurde minna.

Möllrebane

2010-09-21T15:23:00.004+03:00

Nädalavahetusel käisin Toril sealse ToriClub'iga taaskord kokku saamas. Meenutasime "vanu" aegu ja niisama trimpasime:P Käisime just siis tol päeval avatud Pärnu McDonaldsis, kus Drive In'is on see samasugune putka nagu "Dude Where's Your Car", noh see kus nad selle putkast tuleva häälega plõksima hakkavad:D Ja tõesti, algul oli jamamist, no ei saanud too "hääl putkast" aru, mida me soovisime:P A lõpuks ikkagi taipas ära.
Aga siis 11.juuli 2011 on reunion meil, in da Värska.

Aga oioi ma jäin bussist täna täiega maha ja siis ei jõudnud tundi ja siis järgmisesse minekuks kadus mul juba inspiratsioon. Seega siit algab mu regressioon. (Ma kasutasin nii palju võõrsõnu, kohe näha, et käin ülikoolis)

Ja ülehomme algab sügis, je.!

Ja ma ostsin ära Tudengi Rebasemöllu pileti ka, jess nüüd ma kuulan Innat, tegija tsikk! Ja juba mu silmad näevad teda varsti-varsti!! Kui just enne väga rõõmsaks ei joo. hihi

Karamellitants

2010-09-18T00:09:00.003+03:00

Täiega normaalne biit! :D

September

2010-09-17T13:31:00.004+03:00

Ehk eylül, ehk syyskuuta jne kõik need keeled, mida ma õpin.

Avastasin, et ladina keel on väga ropp keel. Näiteks juba alguses pidime lugema selliseid sõnu nagu facit (c tähte loetakse k-na), mis eesti keeles tähendab tema teeb. Ja veel nt dic! Mis tähendab ütle!

Jaa niiii edasi.
Siiani pole ma veel ühestki tunnist (okei eesti kirj ajalugu, mis on õhtul kl 18-20) puudunud, selle auks tõstsin siis Birksi soolaleival klaasi. See polnud nii mõeldud tegelt, ma ei plaaninud, aga issand kui veider oli olla seal korteris, kõigil klaasid käes ja suva kaa, ma ikka murdusin :D Ja nii ta läks. Aga väga lõbus õhtu oli. Püss algul, kuhu krdi turva ei tahtnud mind tasuta sisse lasta=, Onu Bellat ma esinemas üldse ei näinudki, päh! ja siis CT. (eiei mitte Cardo ja Teele, vaid Club Tallinn:D). Seal oli pool Värskat koos, et jah taaskord, Karavani Popurrii oli veel puudu:D

Ehin end võõra tekiilapitsiga... :D

Ja siis see laup minek Pärnu lähedale veel ühele peole, oi küll ma olen möllumutt?:/ :P

Aa ma tahtsin veel sellest rääkida, et kui ma saan nats raha, siis ma ikka kohe kulutan selle ära, imelik oleks seda nagu hoida arve peal ju?
Ja ma kaldun kulutama kvaliteetsete asjade peale, ehk siis kallite asjade peale.
Nimelt.. ostsin ma kuskil nädal aega tagasi endale Säästumarketist juuksesirgendaja:D See maksis 129 krooni. Ja täpselt järgmisel päeval oli see allahinnatud 79 kroonile. fail =(
See selleks, aga põhiasi oli see, et nii mõttetut asja pole ma vist eal enne ostnud. No ne gram ei sirgenda, niisama juukseid kahe käe vahel siludes saab parema tulemuse. Ja kogu selle pika jutu point oli see, et kulutasin oma raha kallile sirgendajale, arvatavasti on tegu korraliku maššiinaga. http://www.mylook.ee/babyliss-juuksesirgendaja-ionic-bw87e.html Kõik kräsupead, tulge siis mu poole! Mul on abirohtu. Ja nüüd olen ma ka addicted to Toni&Guy'sse, seekord sirgendav šampoon, palsam, kuna Toni&Guy viivad Londonisse Fashion Week'ile. Noh 2 inimest, aga äkki mina olen see õnnelik, kes võidab selle reisu! Nagunii olen:D

Sarjad

2010-09-05T15:55:00.005+03:00

Miks on sügis veel hea... noh peale selle, et saab kooli minna ja õppida?:D
Eks ikka sellepärast, et eetrisse jõuavad taaskord kõiksuguste sarjade uued hooajad.

Ma juba ei jõua ära oodata, kui saab jälle kõiki neid vingeid sarju vaadata. Iga hommik siis südame põksudes episoodi tõmbama panna ja enjoy!!

Juuli lõpus algas juba Jersey Shore. Iga neljapäev

Reality saade, kus on kokku pandud itaalia-ameerika taustaga möllumutid ja -vennad. Iga õhtu käivad klubides, alati on draamat. Ülivinge:D

Desperate Housewives -26.sept, pühapäev

No comments ma usun. Taaskord uus naine juures, seekord siis Ugly Betty'st.

90210 -13. sept, esmaspäev

Sarja uusversioon. Kolmas hooaeg. Ma vahepeal ei vaadanud seda, tundus kuidagi igav. Aga siis võtsin end kokku ja tuli välja, et ei olegi nii jama ikkagi. Rikkad ja ilusad.. aga ka neil on oma probleeme..

How I Met Your Mother- 20. september, esmaspäev

It's gonna be legend-... wait for it... and I hope you're not lactose intolerant because the second half of that word is DAIRY!

Kaunase pst

2010-09-04T10:51:00.003+03:00

Nagu ma juba kirjutasin, siis ma ei joonud augustis ja siis kui esimesel sain šampust, siis hakkas hea asemel halb..:S No täitsa weird. Ja siis veel eriti huvitav oli ladina keeles ka istuda ja minuteid lugeda.
Mõtlesin ka, et rohkem ei viitsi, kui see alko aind asja halvemaks teeb. Püss oli sellegipoolest tore:P

Ja siis kui ma mõtlesin, et ei suva ei hakka enam, siis reedel ärkasin ja nii hea olla ja vaja ikka üks praaždnik maha panna. Siis ütles veel Helen ka, et come on mu poole ja nii me Nelega läksime. Ja ilmselgelt oleme me juba ise ka staari staatuse saanud, sest joome staaridega naq. Seekord siis Anisega.

Ja klubis olin tore ossimagnet. Ikka nii palju imelikke on. Liiga palju, ja ma olen märganud, et nii paljud ei oska tantsidagi.:S

Ja mul on juba süümekad, et ma pole septembris veel jooksma või midagi tegema jõudnud:S Ma kohe tunnen, et mu body vajab seda:D Aga see pole tingitud laiskusest vaid sellest, et tõesti on koguaeg midagi teha ja aeg läheb kiiresti. Aga kuna taaskord targad räägivad, et järgmisel päeval peale pidu ei tohiks tegelt joosta, siis jääb mul see pühapäeva peale vist..:S

Aga uuest nädalast hakkab see õige kool alles pihta, ehk siis tunniplaan, kus kolmap ja neljap on mul kella kümnest kaheksani õhtul tunnid. Nagu tõsine tööpäev juba..:S Ehk siis 5 erinevat tundi, sounds fun.=)
Ja kuna ma sain nüüd endale lõpuks koolilaua ka, mille taga istuda ja midagi teha, siis on asi hyvää.

Iga kord Säästukast tulles näevad mu silmad taolist vaatepilti. No kohe täitsa silma kohe tungib see. Iga kord kui möödun sellest, läheb tuju rõõmsaks =)

Lihtsalt üks näide, kui armetu tegelt see Annelinn on:P

Päikest ! hah

Kohe läbi

2010-08-26T22:08:00.006+03:00

Teisip oli muinastulede öö Saatses, kus istusime hubases kuu- ja küünlavalguses ja niisama tegime naljakest. Mina pidin muidugi varem ära minema, kuna jah, töö juba kutsus!
Ja ma ei teagi, mis peale kl 12 seal toimus...:S :D
Aa muide, ma võtsin natuke toorsalatit peolt koju kaasa ja hommikul süües oli see megahea! Kiitus kokale!!

Kolmapäeval aga tuli minu poole ööbima Eesti ringreisil olev Miina ( Ungari team'ist) :P Ja temaga oli kaasas sakslane Tini. Käisime veits Värska peal ringi ja näitasime Eestimaad. Haha naljakas oli see, et Tini olevat Eestis välikäimlat nähes sellest pilti teinud, noh neil Saksamaal sellist imeehitist ei ole ju:D Oleks ta vaid teadnud, et me pool talve ja kevadet käisimegi õues vetsus, kuna vannituba oli ehituses:D

Ja Pepe oli ta suuur lemmik.
Kunagi tahaks jälle Ungari grupiga kokku saada =) In da Tallinnn.

Siitkohalt jätkan taaskord oma kokandusblogiga. Ostsin juba mingi nädal aega tagasi kõik salati komponendid ära, aga iga õhtu oli mingi asi või oleks liiga hilja peale jäänud see valmistamine, aga täna tegin ära ikkagi. Niiet.. siin ta on, Kreeka salat:

Krt see feta juust ja selle segamine andis toidu kaubanduslikule välimusele ühe paugu, aga maitse sellest ju ei muutunud. Niiet, sööööööööma!

Kuna töö juures läks raadio katki, siis ma võtsin mingi meie vana raadio ja ainus sagedus, mida ta seal võttis oli R2. Ma ei kuula muidu kunagi seda raadiot ja edaspidigi ei tee seda, aga üks lugu siiski oli väga kaunis ja jäi kõrva... SkyPlusis sellist lugu juba ei tuleks...vist

Jooks

2010-08-20T15:41:00.003+03:00

Augustist hakkasin ka regulaarsemalt jooksmas käima, plaani järgi. Enne oli see rohkem vastavalt tujule või ilmale või jumal teab millele.
Tippsportlane Kaisa tegi mulle ja Emmyle ühise plaani. Või noh, me koos kõik tegime. See on siis ~3 nädalaks. Kuni koolini. Septembrist tuleb uus ja pisut teistsugune, arvestama peab siiski ka kooli ja seda, et ma olen Tartus jne.

Põhimõte siis selline, et esmasp on pikk aeglane, kolmap kiirendused. See "kauss" on seal metskonna juures olev "auk" või no kuidas ma seletan, egastahes sealt üles, alla mitu korda ja kode tagasi. Reedel lihtsalt suvakas rahulik ja pühap selline, et algul soojendus, siis võimalikult kiiresti joosta 3 km ja jälle 10 min lõdvestus.
29ndal on siis mingisugune võistlus ka meil Emmyga:D

Muidu olen ma plaani täitnud, ainult, et see rattaga tööle jäi ära, kuna vihma sadas täiega ja tegelt peab ikkagi laskma lihastel puhata. Nagu ütleb tark raamat, siis tegelikult arenevad lihased puhates, mitte treenides.

Praegu 7 trenni sealt tehtud, 7 veel. Ei oskagi öelda, kas ma olen kõvem jooksumees ka nüüd juba või ei, vb natuke. :D

PS. Lugesin seda raamatut jälle ja tore ikka, et selliseid asju kirjutatakse. Kes tahab võib mult laenata :P
http://www.apollo.ee/product.php/3003210

August paugust

2010-08-19T19:07:00.010+03:00

Ma käin siis tööl, terve augustikuu. 5 korda nädalas (vahel ka 6, kui on kuskil laadal müük). Kui paar esimest päeva olin peale tööpäeva päris väss, siis edasi asi laabus ja nüüd on jumala norm. Rahvast käib noh nii enam-vähem. Võiks rohkem tegelt.

Selline on siis minu workplace, hubane tegelt.

Täna, neljapäeval oli menüü taoline:

Töö juures saan 2 korda päevas jumala normaalselt süüa, ses suhtes on mul vedanud.
Ja täna käis Metsa tänav taas külas, Emmy müttas kooki ja siilikest sissse ja teised veel mõnda asja..:P

Emmy õpib minult oma tulevast ametit, koristajakesed tuules, hihi:

Üldiselt töö on ok, aga noh jah, miinimumpalk siiski ja E-R on kinni mul. Vb õhtud aind. Noh, jah. Aga vähemalt midagigi.
Ja vahepeal õnnestub mul Suurede juures kurke käia pesemas, see on küll üks tore töö, lihtsalt lobiseme elust-olust, käed pesevad kurke ja saab veido raha ka, jumala normaalne :P

Veel avastasime male võlu. See on tegelt väga huvitav. Elagu Carmen Kass.

Üks mäng kestab ligikaudu pool tundi, seega täpselt paras aeg, et üks mõnus mängupauk teha ja oma suveleboga kahanenud ajukest arendada.

Ja jess, ilm läks külmaks. Ikka nii mõnus tegelt. Esimest korda polnud mul töö juures palav, ma sain isegi enamvähem pikkade pükstega olla.

Selle suure vihmaga leidsid meie kassid ainsat varjualust akna taga. Soojendasid nunnusti üksteist ja Lemmu pakkus oma tütrele pesuteenust:D

Ja niisama üks Emmy tehtud Pepe pilt, nunnnnu. Pesu ja pügamist vajab see loom! :/

Ma ise ka ei tea, kust see tahvel tekkis, aga üks hetk oli ta seal ja...:

Natuke on näha meie vannituba isegi :D

Üldiselt ootan juba septembrit, lõõpuks saab jälle linna ja kluppi ja seda seltsielu, mis meil ikka oli:D EAP-sid on mul 47 selleks semestriks:D:D Edu mulle. Aga võiks ikka enamiku ära teha.

Ja terve augusti pole ma joonud ja ei joo ka. Ma mõtlen alkot. Et siis septembris selle võrra rohkem saaks klaasi tõsta! Aga oeeeh kui nüüd mõtlema hakata, siis 1. aug ma hoidsin korra Teele purki ja vist võtsin ühe lonksu ja töö juures on meil üks õllesort, mida keegi ei osta (Dansk Pilsner) ja siis Hilja otsustas ära proovida, et mis asi see on, et miks keegi ei osta. Ma võtsin paar sõõmu, jumala tavaline! A noh jah me pole mingid spetsialistid ka...

Selle postituse lõpetab justin piiber, kelle live'sid ma youtubest vaatasin ja kellest mul kahju hakkas, tal ju varsti häääälemurre. Juba annab tunda=( Aga seegipoolest väga hea lugu:

Ühe piruka lugu

2010-08-16T20:27:00.005+03:00

Kuna mul töö juures on vahel suht igav, siis sirvisin Hilja kokaraamatute kogu. Päris toredaid asju oli seal ja kirjutasin mõned üles. Kuna meil oli külas ka Tallinna tütrik Elo, siis otsustasin teha midagi tema lemmikute seast, sinihallitusjuustust.

Tegin aluse valmis ja panin külmkappi seisma.

Vahepeal mängisime ilmselt malet või tegime midagi muud ja siis enne ahju panekut nägi pirni-sinihallitusjuustupirukas taoline välja:

Piilupart oleks ilmselt hüüdnud: Ahjusoojad sinihallitusjuustud otse Metsa tänava pagariahjust!!

Selline nägi ta siis välja, ja oi kui jummy!!!

Igal juhul soovitan kõigile, kellele taoline juust meeldib ja koos pirnidega viib keele alla. Kõik ütlesid algul, et mmm huvitav maitse, aga mitte see viisakusest öeldud "jah, päris huvitav", vaid tõesti oli omapärane maitse:D

Retsept, mään!
http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=5142

Jäätis-saldējums-ledai

2010-07-23T16:01:00.010+03:00

Vahepeal käisime perega ära Lätis-Leedus. Põhiliselt Leedus siiski. See kõigile teada koht Palanga ja Nida poolsaar ja nii edasi.

Pilte sealt rannast ja promenaadist eriti ei saanud, kuna kui fotoka kaasa võtsime, siis tuli välja, et aku oli jäänud autosse:D

Seega varastan praegu ühe pildi netist:

Põhiliselt siis peesitasime ja mängisime nats võrku ja käisime Maximas.

Nidal oli delfinaarium, seal need loomad tegid igasugu trikke

Ühe korra käisime isegi restos, kus ma tellisin tsepeliine(cepelinai), Leedu rahvustoitu-

Kartulimass, mille keskele on pandud liha ning siis see kõik vees keedetud. Sihuke asi siis tuleb välja, mulle maitseb:D

Reis läbi ja seekord siis Horvaatiasse ei läinudki, piirdusime vähemaga ja ausalt öeldes ega väga vahet polnudki, meri polnud lihtsalt sinine ja rand oli liivane, mitte kivine. Isegi parem ses suhtes. Ega me Horvaatias ka nagunii passiks päevad läbi rannas. Noh õhtuti ikka on ikka huvitavam jne, aga siiski. Ma ei kurda.

Mulle tuli ka uus kogus raamatuid sarjast"Sellised nad on...". Nüüd on mul neid 18. Je!! Huvitav:D Sain viimased raamatud kõigest 5 krooni eest Apollost, jumala normaalne.

A, ja Lätis Super Nettos (nende Säästumarketis) käies nägin lahedaid kokteile ja ostsingi siis. Eks nad rohkem silmailu pärast ole, purju ju neist ometigi ei jää:P

Ja muide me ostsime nt Lätist kvassi(kalja) ja Leedust üht sealset ülisoolast mineraalvett ja siis nüüd nägin, et meie omas Lemmiku poest müüakse neid samu asju:D Vot sulle globaliseerumist.

Pool veel

2010-07-16T13:49:00.003+03:00

Suve selgroog on murtud =)

Südasuvi

2010-07-14T14:28:00.002+03:00

Muide me vaatasime üleeile vist Eclipsi arvutist ära ja noh seega jääb mul Tartu trip ära. Tegelt ei olnud noh nii väga lahe, tore ikka, aga ei midagi erilist. =/

Siis ma nüüd olen kuulanud Zetosid ja Klappi paar päeva, väärt muusika siiski. Meie enda Zetode plaat on ära kadunud... ja uut ma ka pole (veel) ostnud või siis kelleltki ümber kirjutanud :P

Ma leidsin ka leelopäeva pildid, väga ilusad!

http://www.musicinphoto.com/Music/Ethno/XII-Seto-Leelopaev/12906940_iZtCw/1/932512259_eRgAa#932512259_eRgAa

Siis käisin korra veel Põlvas Pepega arstil, kes küsis, et kas me käime temaga koguaeg ujumas või miks muidu mokad sellised...:S See loom pole elus kordagi ujunud muide:D A nalja pärast võiks ära proovida.!
Ja siis nädalavahetus ehk Läti-Leedu trip kui ma just tööle varem ei peaks minema... a võiks küll juba tegelt....

Juuli üheksa ja kümme

2010-07-12T18:02:00.005+03:00

Olid sellel suvel peale Ungarit suht kõige lahedamad.
Reedel sulasime Eloga veits niisama mu toas ja siis otsustasime õue Cosmot lugema minna, siis aga nägime, et aia taga seisavad need samad 4 tallinlast. Mis seal ikka, võtsime siis Cosmo kaasa ja läksime ümber järve sõitma, näitasime Värska looduse ilu, igal pool saatku sind, kooliea sõprus ja võõõõlu, alati saatma jääb sind või mida iganes:D
Ja siis mehed said ka essat korda elus nippe sealt lugeda oioi fun.
Igal juhul kerge poekülastus ja nzama vaatasime järve.

Edasi võrgumäng, meie kauaaegne naaber Max tuli ka isegi, see oli meile Metsa tänavale tähtsündmus siiski! Ja siis me mängisime, Emmy panni ikka suht jama, aga kuidagi sai mängitud. Lõpuks siis toimus ka mäng Metsa 2 versus Metsa 5, meil oli abiks Elo, Metsa viiel Tiit.
Ilmselgelt me tegime ära! 21:19 mõlemad geimid:D

Edasi tsillisime taaskord Tallinna ja nende konniga :D Ühes majas ja mujal ka. Oli skeeri.

Vara üles hilja voodi nõnda rikkus majja toodi. See kehtis minu puhul siis laupäeval, kuna juba kaheksa ajal pidin tõusma, et minna tööle! Jah sel suvel esimest korda nagu täitsa tööle. Hilja putkasse burksi jms meistriks. Algul oli vaja olla statal mingil tuletõrjujate võistlusel. Ja ma peaks nentima, et väga lahe oli. Mulle meeldib kohe kui keegi mulle raha annab.:D Mis sest, et see raha mulle endale ei tule, aga lihtsalt.
Edasi läksime Seto leelopäevale ja seal sama asi, aind et kõvasti rohkem rahvast ja suurem tootevalik ka. Mul oli vahel nii kiire seal, et ei jõudnud Hilja antud söökigi ära süüa. see lihtsalt läks külmaks:D Aga.. ma ei kurda, mulle meeldis! Lahe töö suht:D Noh samas kui iga nädal nii teha, äkki siis väsiks ära, aga essa kord oli positiivne! :P

Mina alaealisele alkot ja suitsu müümas =)

Ja tegelt nägi seda leelopäeva ennast ka päris hästi, see leelo ja seto värk on lahe asi ikka!
Peale tööd sõitsin kiiresti kode, et riided vahetada ja võrku mängima minna, taaskord sama rahvas. Taaskord seltsimehed Emmy-Anet panid veits pska ja noh mäng oli nagu ta oli aga midagi ikka:D

Ja siis taaskord kiirustasime kode ja siis Zetode kontserdile. Kui kultrasse sisse astusime, siis oli see tõesti nagu sann. Veiga lämmi oll'. Aga noh kui hüppasime veits, siis polnd vahet enam. Kuum oli nagunii. Väga vinge kontsert, ütleks, et parim Zetode oma kus ma käinud olen, vist.

Enamik rahvast läks aftekale, algul mõtlesime ka Eloga minna, noh nii et ma olen autojuht jne, aga siis sai veits alkot, nt eelmine vallavanem pakkus eriti agaralt ja siis tsillisime Sommeri külalisemaja ees Tln meeste ja naistega ja mõni neist oli ERR-ist ja mujalt. Leidakesega laulsime rahvalaule:D Kõik ootasime üht lõõtsameest, tuligi siis üks vanamees trepi peale ja me olime kõik valmis juba lauemaie, kui too järsku hakkas karjuma, et me maja eest jeehat tõmbaksime, tema ei saavat magada:D Üks naine tahtis tolle mehega taplema minna, aga noh asi lõppes õnnelikult siiski:D Siis kõndisime niisama ja sääsed muutusid eriti januseks ning oli aeg goodbye öelda.

Järgmine aasta sama aeg sama koht.!

Ja siis pühapäeval oli see grande finale

Ai damn kaheksajalg ei valetanudki. Imeline loom. Kurb ikka oli kui Oranje kaotas, aga kindlasti ei tekkinud sellist kurbust nagu 4 aasta eest, kui FRA kaotas. Nüüd oli nagu.. nohh jahh mis seal ikka. =(

Aga nüüd on kõik Tallinna rahvas lännü, hello Värska taas.

Ja ma vihkan juba seda kuumust. Jah olen imelik, aga vihkan. Mu tuba köeb hommikuks nii rämedalt palavaks, et tahaks selle päikse ära killida. Ok lõpetame lollid naljad nüüdseks...

Chill

2010-07-08T14:54:00.003+03:00

Ma avastasin järsku, et ma polegi jalkast midagi kirjutanud, just kui mind see teema ei kotiks. See on vaid petlik. Peale Prantsusmaa suremist on mu uus arm Holland. Kui nad nüüd ka ei võida, siis ma ei tea, nutan jõe ilmselt. Nagu 2006. a sai mu lemmik 2. koha :( :(

See selleks.
Peale jaanikut oli veel Treski jaanik ja siis peale seda tulid kauged külalised Tallinnast eesotsas Elo-Reedaga. Hup hup.
Niisama tsillime ja käisime öösel ujumas meie kuumi kehasid valgustamas vaid kuuvalgus. Ei tegelt lihtsalt tänavavalgusti üks. Ja siis näitasime öösel veel neljale musketärile Tallinnast kultuurimaja platsi, kiiku, bussijaama ja surnuaeda rrrrr:S:S :D Niisama kerge jammimine.

Ja tegelt ma ikka avastasin, et ma olen põhjamaa inimene, et noh nii nädalake paar sooja on ju hea, aga kui ma kuulsin, et mingi 35 kraadi tuleb, siis see oli küll halb uudis. Õhtul kui on 18 kraadi on kõige õigem olla, üle selle juba hakkab sakkima:D

Fotomeenutus: Babyface'id

Ungari reunion

2010-07-08T14:11:00.003+03:00

Viimasel ajal kirjutan ma kõigest noh nii nädalase hilinemisega, aga parem hilja kui mitte kunagi, seega-

Kuna mul polnud võimalust käia ametlikult ungarlaste kokkusaamisel, siis läksin nüüd mitteametlikule, ehk siis klubituurile Tallinnasse.

Muidu ma poleks ehk sinnagi läinud, aga Epp va kavalpea ütles, et reedel käib odav tundegibuss ja laup on see Sebe soodukas. Haarasin võimalusest kinni ja läksin.

Kokku sai meid kuuest neli, seega siiski enamus :P

Algul niisama tsillisime Sirli pool, tegime piipu ja jooki (leidsin Rimist Ungari Tokaij veini) ja siis algas taksode kutsumise pooltund. No mitte ükski takso ei olnud reede õhtul kl 10 vaba, täitsa hull!

Lõpuks õnnestus siiski saada ja Überblingeni ette saime jumala normaalsel ajal. Kõik Epu vinged sugulased ja muud sõbrad olid ka, uued bestud mul kõik no jeee:D

Esimesel tunnil said klubissse sisse vaid naised, tore lesbibaar:D Ja kõige toredam oli muidugi see, et kuni kl 12-ni sai tasuta rummikokse. Kuna meid oli neli, siis jagasime rahva kahe baari vahele ära ja tõime vaheldumisi oma lauale neid kokse muudkui. Päris hasart tekkis juba, et kui palju saab:D No kokku mingi 12 tk sai äkki?:P

Klubi oli lahe, aga DJ sakkis üpriski sajaga ning mingi kolme ajal vist läksime edasi vanalinna, kus ma vana karaokekunn pidin laulma. Jõudsime kohale viimasel hetkel ja kuna keegi mingit aeglast heietamiselugu kuulda ei tahtnud, siis valisin DJ Sammy Heaven'i kiire tümpsuversiooni.

Kõik oli tore ja laul läks hästi, ainult et rahvas oli maru tuim:D:D Oma arust hullult proovisin artisti mängida, aga no kell oli juba palju ja viimastes laudades olevad inimesed nokkisid juba vaikselt laua peal niiet noh mis seal ikka, vähemalt oma rahvas elas kaasa je:D

Vanalinna tänavad olid isegi kl pool 5 rahvast suht täis ja joodikud komberdasid igal pool:D Käisime veel söögiplatsist läbi, kus õnnestus hankida nats tasuta friikaid:D Ja siis taksoga Sirli poole taas!

Uinusime kuue ajal oma eramajas ja juba 12 ajal pidin üles tulema, et kl 1 bussile jõuda. Ilmselgelt olin optimist ning arvasin, et jõuan Vana-Tartu maanteelt bussijaama poole tunniga. Jooksin isegi veits, aga sellest ei aidanud, juba Ülemiste juures andsin alla. Läksin hoopis pool2 bussile, mis tegelt oli isegi 5 krooni odavam, ehk 55 kr, haigelt odav ju!:D Täielik surpriz.

Ja Tartust juba automassiinaga kode, jesbos! Mission accomplished! =)

Sirli näitab ette, kuda Überis tantsisime.

Juuni lõpp

2010-07-01T00:24:00.001+03:00

Iga mu blogi hakkab varsti sõnadega: oee ma pole nii ammu kirjutanud.
Taaskord!

Peale Hungry Hungaryt käisin Värskas jaanikul. Jee saime uue bestuka Tartust- Jannuuu vms hüppas selga ja tantsis meiega.
Siis aeti mind tagasi Austraaliasse ja saadi peksa ja mina ei saanudki köit see aasta tõmmata, ehtsa mõttetu pidu! :D
Aga mulle meeldisid seltskonnamängud, kaks sammu sissepoole ja väljapoole. Vahepeal kui valgeks läks kuulasime hüüpi, mõnus biit tal!

Järgmine päev oli Teele pool jalkapidu, kus Honda oli vanem kui Hyundai ja lõpuks võitsid Japonid.

Siis käisin ja käin veel Einari juures salatoimikuid arvutisse trükkimas, kes riigisaladust tahab teada, tulge külla!! Kõik teie kõige räpasemad kuriteod on mul lapata!

Ja siis tsillin arvutis ja lähen järgmine nädal tööle Matsurisse, sööklatädi noh.

Juulimuulituuli, tegelt Teele sünna hoopis varsti. Enne seda veel lähen Tallinnasse tantsõvajet tegema.

Nii kauaks laulu, mida ma kuulan nädal aega jutti, jumala normaalne beaaat.!

Ungari

2010-06-20T22:21:00.007+03:00

Apua jah ma pole kirjutanud oma Ungari reisist veel, kuigi see tundub üpris minevik juba.

Kõik sai alguse sellest, et leidsin EURO<26 kodukalt ühe toreda projekti nimega Taste of Health. Ja no ma siis kandideerisin ja osutusin ka valituks-tuks-tuks! Eestist oli 6 inimest ja teistest maadest (Ungari, Itaalia, Kreeka, Poola, Prantsusmaa) oli siis ka nii umbes. Wahhwa seltskond igal juhul.

Egastahes päevad olid sisustatud kõiksuguste tegevustega- matkamine, jooga, massaaž, karate, ujumine termaalbasseinis, kanuutamine, Budapesti tuur jne.

õhtu oli ka kultuuriõhtu, kus iga riik tutvustas oma maad ja toite-jooke. Tõeline gurmaanide toidulaud oli. Kõike head ja paremat ja no poolakate joogivalikust ei hakka rääkimagi, niivõrd suur oli see. Igal juhul olid need õhtut lahedad ja pärast presentatsioone ja niisama toidu mekkimist hakkas tants pihta. Ja siis tulid veel kohalik rahvas ka kohale, kuna neile oli see meie laager ju suursündmus. No kujutage ise ette kui Värskasse tuleks Hirvekale järsku pea 40 noort välismaalast jooma ja trallitama, kas me ei prooviks siis vaatama ja uurima minna, mis seal toimub? Ikka! :P

Kui võrrelda seda noortevahetust nt Leedu või Iirimaa omaga, siis ega jah ei anna eriti võrrelda just selle koha pealt, et mida me kõik ära tegime. Ungari oli ikka kõvasti vingem.

A ja veel avastasin ma seda, et taimetoitlaste menüü võib tegelikult olla vägagi huvitav ja parem kui segatoiduliste oma:P Algul arvasin, et eks nad mingeid juurikaid aind närivad jne, aga kui käisime ära taimetoidurestoranis ja nägin kõrvalt, mida lõunaks neile pakuti, siis võin väita, et „tavasööjate“ lihakäntsakas-kartul oli ikka päris jama võrreldes nende kõiksuguste nt paneeritud juust ja brokkoli või muu juurvilja valikuga.

Jama oli muidugi see, et päris kluppi ei saanud minna, kuna Budapestist pidime kl 12 õhtul juba ära sõitma. Aga seda ma ütlen- Budapest on megavinge pleiss, kõik kesklinna tänavad on baare jms täis ja rahvast nii palju. Istusimegi siis lihtsalt peaväljaku juures treppidel, kell oli 22 ja kraade nii 25 umbes. Rahvas libistas õlut või veini ja kõik lihtsalt chillisid.
Kõik oli harašoo kuni Eestisse jõudmiseni. Tallinnas avastasin, et kuradi Budapesti lennujaama töötajad on varganäod, kuna nad olid mu kohvrist ära võtnud kõige väärtuslikumad asjad- fotoka suure objektiivi ja välgu ning 2 veini :S Ja kuna need on varastatud, siis ei saa ma neid kindlasti tagasi ka enam, ainus võimalus on see, et ehk kindlustus korvab midagi. Muidu olen lennanud ikka rõõmuga ja poleks iial uskunud, et midagi taolist võiks juhtuda, ehk siis lennujaama töötajad sellist asja võiks teha. I’m shocked!Nüüd elame siis lihtsalt fotokaga, ei mingeid lisavidinaid.

Viimased pildid siis nende kadunud välgu ja objektiiviga: http://verska.pri.ee/tasteofhealth

Gant

Budapest

Vägev-Tugev Tunne

2010-05-29T12:38:00.003+03:00

See oli mingi eesti keele tunni teema koos nimega Rögabert ja Heroiinika.
Et selliseid nimesid pannakse lastele.=)
See selleks

Eile käisime siis lõpuks Madhouse'is. Jah, ma pole aasta otsa seal käinud, täitsa uskumatu lugu või mis? Varem oli ta mulle nagu teine kodu. Ja oeh kus oli alles rahvast! Kell pool 4 (kui muidu tavaliselt klubi vaikselt tühjaks hakkab voolama), oli maja rahvast pungil ja kõik rokkisid Rammstein'i järgi. Veider värk, aga lahe:D Ja tagasi sõites oli nagu päev, no täpselt nii valge. Ja ma kahetsen, et ma fotokat ei võtnud kaasa, ma oleks mingeid megailusaid võtteid saanud teemal udu, tõusev päike ja kollased põllud. Kaunis! :D
A Tuuli tegi liikuva auto pealt oma moblaga mõned pildid, ehk jäid normaalsed?:P

Ja see päev oli päev, kus ma olin täpselt 24 tundi üleval. Ärkasin kl 6 hommikul, et eksamiks õppida ja läksin klubist tagasi tulnuna magama kell 6. Beat that! :P

Aa, ja üks asi veel. Suurem asi nats. Ma sain ka suht nagu nüüd mõned päevad tagasi kindlalt teada, et lähen Ungarisse 3. juunil. Kaks kevadet olen käinud juba- Leedu fotograafia teema & Põhja-Iirimaa kodanikuteema. Seekord Ungari ja terviseteema.
http://www.euro26.ee/www/sisu.php?id=3&page=540

Prantsuse neegrid

2010-05-26T15:04:00.002+03:00

teevad ju ikka megahead mussi.
Ma juba kunagi fell in love with ühte Jessy Matador'i laulu, nüüd järgmine ja lausa Eurovisioonil. No vähe suvelaul v? Paneb peo käima. Mulle kohe meeldivad sellised kuumad rütmid :D

Nt kofeiinitableti asemel vaatan/kuulan korra seda laulu ja uni lännü!

Minu hääl läheb küll frantsele.

Muidu eurovisioon oli okai, oli halamist, oli muud. Kartsin hullemat, a mõni laul oli isegi okai. Funnn ikka.

A ma nyt peaks veits õppima ka!?!

NALI

2010-05-20T21:14:00.005+03:00

Ma tuhnisin netis ja noo ma pidin lihtsalt need pildid siia panema.. Proovi mitte naerda noo??!?! :D

Alors On Danse

2010-05-20T17:21:00.005+03:00

and then we dance...

Haigelt hea lugu.. aitäh, Kätlin, et seda mulle näitasid. Selline mõnus biit kuulata kui oled mingi segi vms.. või muidu kah:D
Ja te kõik, kes olete alati mõelnud, kas Pikk või Kanali peatusest saab Birksi korteri juurde enne, siis vastus on: Kanali peatusest. Me Kaidiga tegime testi!!!
Aga noh see muidugi juhul kui tulete Eedeni poolt. Kui kesklinnast, siis Pikk peatus of course.

Kõndisin eesti keele tunnist(mis oli suht great success) kode ja mulle jõudis alles siis koju, et suvi on käes. Noh see õige suve tunne ja lõhn, äkki sellepärast, et kanali ääres kõndisin ja nagu mingi vee lõhn w??
Ja megalt oleks tahtnud rannavollet mängida, kõik mängisid. A meil pole palli ju?? Ja mitu inimest tuleks? Teeme ära? A järgmine nädal pidi külmemaks minema? Suva see?

Palju toredaid mõtteid

2010-05-19T14:45:00.003+03:00

Ma ei tea miks, aga eile enne magama minekut tuli mul see kunagi kirjanduse tunnis Erki öeldud lause meelde: "Peale surma muutus ta elu täielikult." Ja ma lihtsalt täiega naersin. Ehtsa haige ju:D:D

Ja siis esta tunnis öeldi, et naised on ilusamad kui mehed ja õppejõud(naine) vaidles vastu. Ka jälle päris naljakas ju. :P

Okei, suht mõttetu post, aga lihtsalt tahtsin mainida neid asju ja lisada paar suva pilti.

Ma ikka räägin, et Ihaste mets on nii kena, siin on tõestus:

Foto: http://pilt.blogspot.com/

Ideaalne koeraga jalutamiseks, jooksmiseks jne.

Ja siis peaks võrgutrennis veel käima, ma mõtlen saalitrennis, viimased võimalused!! Siis kobib randa üle ära.

Joosep Martinsoni foto

Ja üks kuulutus siis ka lõpuks. Nalja ka nuu..

Juurou

2010-05-13T14:20:00.002+03:00

Oe delfi debiilikud on ikka nii haigelt naljakad:D Ükskõik mis teemad delfis nt Savisaare kohta on, alati pannakse seal megahästi ära. Mingid geeniused noh. Näiteks see teema:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=31023447

"väga hästi, kuidas KE oli Euroliitu astumise vastane. Edgari mälu on ikka väääga lühike. Kahtlustan haigust"

"Etsi prioriteet on kohukesed ja need on meil juba tükk aega olemas."

"on alles pugeja, saviplönn, sinu eesmärk on rubla siia tuua parseldades maha iga hinge selle eest."

"Millal see psühho arvele võetakse ja isoleeritakse ühiskonnast ? Kas keegi nagu silmi lahti ei kavatse teha ? Savijunn on ikka päris haige vana ja uskumatu , et on ka kuulajaid ja järgijaid."

"täiesti ära keeranud. Ta tuleks kiiremas korras Paldiski mnt. saata."

"Aga no muidugi - EURO TULEB TÄNU PUURIITADELE JA KARTULIKUHJADELE"
jne.
Jah need on lollid kommentaarid, aga vahel sellised make my day noh.

Mina olen euro üle õnnelik, olgu kroon nii kallis kui ta on, see on kõigest emotsionaalne asi. Kui mõistusega võtta, siis on euro vajalik ja hea. =)

Aitab savipätsust ja muust.
Kuumem teema on hoopistükkis Jersey Shore, vinge MTV sari, kus hotid tütrikud ja poisid elavad kuu aega ühes rannamajas, draamat on kõvasti, liigagi kõvasti. Aga vine värk, soovitan!

Päikeseratas

2010-05-10T13:30:00.002+03:00

Reedel oli väga lahe party in da Kolos-sova, what is very the angel.
Oe ja nüüd ootan juba järgmist nädalavahetust, Käta sünna ja laupäeval siis vaatame Illukas, kas Jaan midagi meilt õppis ka..?!

Aa ja siis ma vaatasin sellist saiti nagu loodushetked.ee väga vinged pildid, soovitan.

Ja eelmisest post'is kirjutasin, kuda ma klubist tagasi tulin viie ajal ja Tartu oli niii kena. Ja see pilt ongi tehtud enam-väheml samal ajal. Kas pole mitte kaunisilmne?

Ja Pepe ongi nüüd lõpuks Tartus. Kui mõnel maalapsel tekib tahtmine ehtsat looma näha ja paitada, siis tulge külla, patsutame koos! Mul on see nädal aind 1 tund ja seepärast muud polegi teha kui Pepega jalutada :P

Tänase päeva laul:

Caneeliroull

2010-05-06T20:29:00.004+03:00

Haigutan.
Räme uni on.
Sest et

eile käisin CTs sünnipäeval. Ma olen nii "lahe", et hoian siiamaani VIP käepaela peal. :/
Einoh jumala vinge oli, kenasti laksas ära. Klubis ei teadnud mitte kedagi peale sünnipäevalise enda, aga vodka connecting ppl totally ja no problemo!
Kuidagi ruttu sai läbi ja õues olles mõtlesin mida teha,
kell 3, tsintsilja, ootan sind, sa ju lubasid tulla.
Olin spontaanne ja läksin russidega elus esimest korda Zavoodi. Nagu mismõttes, ma pole mõttetumat urgast veel enne näinud. ??? Mingid plekist toolid ja üldse kahtlane värk. Miks sellest kohast nii palju siis räägitakse?
Ja siis kõndisin koju, megailus oli kell 5. Päike hakkas vaikselt tõusma (vist) juba ja noh see suvehommiku tunne jumalast. Ööbik laksutas.

Magasin paar toredat tundi ja hakkasin foneetika eksamiks õppima. Mu aju ei võtnud nii suurt hulka infot vastu ja kiilus veits kinni ja valutas.
A tehke järgi 2 korda järjest eksamis failida, uuel aastal uuesti. =) Elagu foneetika jaa.

Ette kujutav

2010-04-28T19:44:00.005+03:00

Ostsin Carribean Gold'i sollikreemi ja ha ha, mis seal kirjas oli:

Segu:
1 osa jahmunud
2 osa segaduses

Raputage oimetuseni

Nad arvavad, et näevad asju. Delusional päevituskreem aitab saavutada metslikult tõmmu jume ning sileda ja elastse naha. Kuid kui nad arvavad, et võivad seda puudutada, on nad segased!

okei.

C ya

Värska 25

2010-04-22T15:17:00.002+03:00

Enne uinumist tuli mul sihuke mõttelend peale. Seoses Väska24-ga. Oe mida kõike ära ei teeks.
Ostaks uue väikese digika, millega saab kõiki joodikuid ja korralikke filmida, küsitleda, nagu päris. Siis teeks päris intervjuusid ja paneks pilte üles kõiksuguseid. Et enam ei kirjutaks mingist Ämarikust aind. Et laiendada lugejaskonda, siis kirjutaks ka normaalsetest teemadest kuid samas siiski ei jätaks nalja ka ära.
Oeoeoe.
Ja seda lehte peaks kuidagi laiendama, sinna ei mahu äärtesse kõik ära. Mingid info Värska kui alevi kohta, ürituste kalender kohe ja.. No ei mahu ära ju!??!
Nagunii see tuhin läheb mööda, aga küll ta tagasi tuleb.
Noh aega on.
Ja on vaja esimest PAUK-UUDIST ka, et asi käima läheks täiega. Keegi teab midagi? :/

Uisk tuisk

2010-04-20T21:10:00.002+03:00

Ma ei tea ise ka miks, aga eile mingi pool 11 õhtul sõitsin autoga sinna kuskile Raadi kanti, kus on väga hea terviserada suure tee kõrval ja siis hakkasin rulluisutama. Niisama joosta ka ei viitsinud, midagi uut ja huvitavat noh. Ja oe kui vinge oli. Asfalt oli hea ja isegi nii hilja (11 ajal) oli päris mitmeid jooksjaid tee peal. Ja siis hea ikka oli rullidega mööda vihiseda.
Jah, uus lemmiksport peale võrgu nüüd. Aga kahju aind, et seda sporti Värskamail harrastada ei saa. Võiks juuuu??? Ja nüüd sain ma ka aru, miks Evelin Ilvesele see rullitamine nii meeldib, on küll vinge!

Aa ja ma tahtsin ammu juba kirjutada, et me Kaisaga käisime Tartu Pere Leiva ja Tallinna Selveri võrgumängu vaatamas kunagi eee mingi teisipäev. Ja ehtsa lahe ikka oli. Kui sinna A Le Coqi saali istusin ja Argo Meresaar mööda kõndis, siis oli selline tunne nagu mingi staar oleks mööda läinud, noh nagu Rihanna või keegi :D aaha.ah. Nii vinge. A nüüd on hooaeg läbi ja enam mänge vaadata ei saa niu niu =( Avastasin liiga hilja selle Tartus elamise eelise.

Kooli eriti nagu pole ja tore nagu on.
Ma nüüd kunagi mai algul või keskel toon Pepe ka siia, ähähh! Saab ka linnamelu tunda ja klubides käia ja Püssis punast juua ja seal härjaga ratsutada ja karaoket laulda ja mis kõik veel!

+16 kraadi päev

2010-04-12T17:53:00.004+03:00

Jah 16 kraadi oli täna keset Tartu linna kõndides ja ma aussat sulasin... Alles ma ostsin jaki ja juba pean minema T-särgile üle...
Ja juba viskasin need kevadtalvised katkise kontsapojaga saapad ära ja ostsin ülimugavad tennised, hea. Rammaris oligi nii imelik käia, need saapad kõpsusid nii kõvasti, et segasin lugejaid lausa.

Laenutasin elus esimest korda siis ühest raamatukogust, mis pole Värska kooli raamatukogu, paar raamatut.. Sellega keerasin uue lehekülje oma elus :D Linna omast siis, kuna oli vaja noh.

Teine peatükk siin nüüd: Vanamutid-vanamehed. Nad on niiiiii kibestunud. Kogu nende elu mõte siin Tartu linnas on saada bussi peale ja istuma ja kui nad ei saa, siis õiendavad üle bussi, et need noored siin vist ei usugi, et nad ka ise kunagi vanaks saavad. Ja siis on hullult rahuloleva näoga nagu oleks kõik inimesed bussis paika pannud nüüd... Muidu on küll hädised ja lonkavad ja mis kõik veel, aga kui näevad, et hakkavad bussist maha jääma, siis küll lippavad nad noored tallekesed.. vot sulle radikuliiti!
Maal elavad vanainimesed on palju normaalsemad, true story!

Ja meil siin maja ees on selline tore boks nagu, kõik majadega ümbritsetud ja keskel mänguväljak. Lapsed on juba mitu päeva siin ilusate ilmadega kiikunud ja täna tulin linnapealt ja oeeeee ......
....tahaks täiega maavõtmist mängida!!!!

Meie lapsepõlv oli ikka nii lahe. Vaesed linnalapsed peavad kivi peal kivikulli mängima, see on kogu nende elukevad.

Editor

2010-04-11T20:08:00.004+03:00

Ma tõmbasin endale uue Paint Shop Pro ja kuna mul on vaid 30päevane prooviversioon, siis peab selle 30 päeva jooksul nii palju shoppima ja tuunima (nagu vanasti headel rate-aegadel öeldi) kui võimalik.

Ei midagi erilist, aga siiski sära rohkem, näod pruunimad, hambad valgemad, muud iluvead eemaldatud. Enne ja pärast:

Peale Zetode kontserti oli järgmine päev raisku lastud, midagi ei teind... aa tegin ikka, vaatasin lõpuks kõik How I Met Your Motheri osad ära.. Nüüd on hinges tühjus.. kui end poeetiliselt väljendada. Mida nüüd vaadata? Miiyaaooww

Ja sellest uuest nädalast hakkab koolis ka midagi pihta, selle semestri esimene eksam ja siis kohe teine ja siis kohe kolmas ka vist. Lahe jjuuu!

Ps. Selveri värsked salatid on kõik nii rõvedalt äädikased, et mul lõi kohe ninna ja ajju see rõve äädikahais, kui ma mingit kapsasalatit sõin. Räme noh =( Nad olid enne ju nii normaalsed salatid..

Awesome!

2010-04-07T10:03:00.003+03:00

Paar päeva tagasi sain ebameeldiva üllatuse osaliseks, nimelt mu arust maailma kõige awesome mees Barney..wait for it... Stinson, ehk siis totaalne womanizer, naistemees, on päriselus gei....:O :S Maailm on väga veider ;(
Mida rohkem ma teda vaatan, seda rohkem awesome ta on. True story.

Et jah, hakkasin taas How I Met Your Mother vaatama. Vahepeal oli paus, kuna Mahtra sõda tuli läbi lugeda. Mitte et too ka jama oleks olnud, aga noh.. kuulge, kas lugeda, kuidas talupojad peksu saavad või vaadata vinget Barney't naisi murdmas.

Ma mõtlesin osta HIMYM särgi ka netist, aga Ameerikast tellides on see koos saatmisega mingi 50 dollarit, niiet jääb ära =(

Lihavõtte auto

2010-04-03T16:45:00.006+03:00

Täna käisin autosõidu lõppeastme koolitusel. Ütleme ausalt, üle pika aja tõesti huvitav jutt. 5 tundi küll, aga täitsa seda istumist väärt.

Ma juba ootan, kuna saan autorooli minna ja seda kõike omal nahal proovida. Minu autojuhi-elu muutvad faktid...Nt sain teada, et:

* Ikka on nii, et maanteel jään vahel mingi suurema veoki taha, kes sõidab minu sõidukiirusest umbes 10-15 km/h aeglasemalt ja noh kogu aeg tahaks nagu mööda sõita ja ajab närviliseks/ärevaks. Tegelikult pole aga mõtet... kuna näiteks 10 km selle auto taga sõites ja oma algsest kiirusest 10 km/h aeglasemalt sõites kaotan ma vaid 36 sekundit.... :S Niiet... kiirustamisega ei võida absull midagi, küll aga võib palju juhtuda möödasõidul.

* Tegelt on nii, et mitmega sõidad, nii mitmes käik peaks sees olema, ehk... kui sõita 20 km/h, peaks sõitma teise käiguga ning 50-ga sõites peaks sõitma juba 5nda käiguga, et kütusekulu oleks minimaalne.

*Kõige ökonoomsem sõit on see, kui kordagi linnas sõites ei pidurda (mis on muide täiesti võimalik, kui koguaeg kaugele ette vaadata ja korralikult planeerida). Ja pidurdama peaks käigu, mitte piduriga.

* Pluss palju teooriat seoses auto libisemisega, kuidas saada sirgeks jne.

Ja nii edasi ja nii edasi. Oeh, see oli tõesti tore. Ja see "õppejõud" oli ka vinge. =)

Sõit ise homme.

Siis ma käisin poes. Olen kaks korda käinud nii, et ostan ainult piima. Ja ausalt öeldes päris veider on. Kõik laovad hunnitud toidukoormad ostulindile ja ma panen ühe piimakese ja maksan kolme kahekroonisega. Hah.

Mingi suurem munavärvija pole ma kunagi olnud (oma puuduliku kunstiande tõttu, of course) ja selleks, et natukenegi pühademeeleolu luua, otsustasin raha kulutada ja osta Selverist pashamaitselise kohupiimakreemi. Mine noh, täpselt nagu õige pasha, nii hea. Minu uus lemmik!!! Aitäh Tere piimatööstus selle üllitise eest!

Kuna eile oli täitsa vaba päev, siis ma koristasin korteri ja, ilus puhas... Täna peale autokoolitust hakkan ma korteri ust lahti keerama.. keeran ikka nagu alati, üks kord, aga uks on ikka lukus. Väga veider! Ma võin vanduda, et keerasin lahkudes vaid ühe korra kinni. Egastahes... astun siis tuppa, võtan riided seljast ja on tunda kohe mingit imelikku haisu/lõhna. See pole mu korteri lõhn, see on mingi muu. Mitte eriti tugev, aga siiski tajutav. Mul on arvamus, et naabrivanamutt on siin koerteris käinud ja peale oma külmkapi avamist tulebki välja, et mu haistmismeel ei petnud mind, naabri vanake ongi mu pool käinud ja külmkapi kondendspiima ja majoneesi täis ladunud :S Ma tõesti ei tea miks, ehk läks tal endal külmik katki või midagi...? :/ Ja see kondenspiim oli just Maximas mingi hullu soodukaga, nagunii sealt ostis. Aga ehtsa värk ikka... ta võib pmst iga kell mu tuppa sisse astuda ja ma ei tea mida teha. :/

Eile õhtul oli mul väga igav ja ma otsustasin ka suure inka iseseisva nädala töö ära teha (mingi 12 lk tekste ja ülesandeid) ja kuna ma teadsin, et ma selle ajaga midagi muud tarka ära ei teeks, siis jõudsingi kõik lausa ära lõpetada.. Good work. .... Ja samal ajal akna all jõid mingid noored ja räuskasid ja ma tegelt oleks ka pigem pidu pand, a noh eile olin korralik, vahel on nii ka vaja.

LAHE!

2010-03-26T15:32:00.006+02:00

Vahepeal läks elu suht lahedaks.
Oli Tuuli sünna, kus sai pulli küll nagu pildilt näha:

Pidu peo otsa. Kolmapäeval oli ka lahe klubituur. Mingid maakad tulid mu poole ja siis kruttisid mu raadiot ja neljapäeva hommikul vaatasin, et krt see pole ju Sky plus, hoopis Power Hit Radio. Aga tegelt, päris huvitav oli kruttida neid sagedusi seal, mida kõike huvitavat tegelt tuleb. Aga päeva lõpuks tüütas see huvitavus ära ja panin vana hea Sky peale +)

Neljap käisime ka seto pulma filmi vaatamas. Lösutada oli mõnus, aga nagu meie esikaameramees Teelegi ütles: kaameratöö on sitt. Muidu oli ok.

Siis ma veits ostsin asju, uue kevadjope, kohe toredam.. Ja siis nö võtsin riski ja ostsin kaupsist ka hõbedašampooni, mida juuksur kogu aeg soovitab. Toni&Guy oma koos palsamiga ka veel. Hind oli paljuu aga juba essa pesuga annab tunda. Hea ost siiski.

Võrgutrennis on ka päris tore tegelt. Ma saaks minna muidu harrastajate võistlustele Tartus oma tiimiga, aga naah samal ajal Põlva mk ka, niiet niuniu jääb ära.

Ja see laupäev lähme Galla poole, kus saab näha ajaloolist videot. Kõhulihaste trenn vist.. naerda peaks kõvasti saama:D

ÜÜÜÜÜÜÜ

Ammuuu

2010-03-11T21:44:00.005+02:00

Ma pole mingi 2,5 nädalat juba midagi kirjutanud. Veider või mis..

Midagi pole nagu väga juhtunud ka vist.. kuigi mõned toredad üritused siiski olid. 2 teemasünnüpäivä-Kaidi omal olin peategelane Nikolai Karamzini teosest "Vaene Liisa"... (mis.. te ei saand aru kostüümist w?) ja teisel oli lihtsalt Kikumiku Kristina Smigun-Thor-Vähi-Victoria-Kris.

Selliseid perverssusi siis tehti Helgi sünnal ntx.
Ja muide.. ma olen vaadanud, et kui mul muidu on fotoalbumis igat pilti vaadatud no nii 20-30 korda(noh need Esimene nädal Tartus jne), siis seesamune pilt pälvis juba esimese nädalaga .. , jahh inimesed, te kuulete õigesti, 196 vaatajat!!! Seks müüb. That's a fact.

Edasi... hmm, mis edasi oli.. aa kohviklubi õhtu, kus tähistati naistepäeva. See oli ka omamoodi tore tegelt. Tantsida ei saanud üldse. Ütleme ausalt, DJ sakkis päris kõvasti oma "videodiskoga".
Tore oli vaadata, kuidas Be.D-i peahelilooja ja sõnade autor (lõbus lugu minooris) ja ta tantsupoisid ära vajusid.

A, siis ma vaatan jah seda How I Met Your Mother'it. That's legendaryyy oma Barneyga.
90210 sari on jummala mõttetu juba, toda ma ei viitsi enam vaadata.

Aga jah muud midagi. Homme Playback show, kus me klass teeb Terminaatorit, Eda-Ines Ettit, Maie Parrikut, Madonnat, Maie ja Valdurit, Grease'i, Metsatölli, nunnasid, muumitrolle ja Bob Marley't. Popurrii hi hii.

Tahab

2010-02-23T19:20:00.010+02:00

Praegu kui mul on kahepäevane puhkus meie riigi sünnipäeva puhul, tulid mul mingid tahtmised peale.

1. Mulle tuli meelde, et Ankaras kesklinnas ringi käes oli seal palju lemmikloomapoode ja ühes neis istus puuris üks üliarmas kokkerspanjeli kutsikas, täpselt selline nagu Pepe pisikesena oli. Ma polnud mitu aastat sellist spanjelikutsikat katsuda saanud ja mul tuli sihuke heldimus peale, et oii ma tahaks täiega endale kutsikat!! :) See mõnus kutsikalõhn ja see kutsikakäitumine. Pepe on ju juba keskealine härra ja kuigi ta hakkab hüplema jne ikka kui toitu näeb, siis see pole ikkagi see... See rumal kutsikalik ringipaterdamine ja lollakas igale poole hüplemine... Mis saab veel armsam olla? :):) Awwww. Ma ei tahaksi endale päris praegu kutsikat, aga lihtsalt läheks hea meelega mõnd pesakonda niisama patsutama....

2004. a suvi Pepe :)

2. Seda hetke kui maa on lumest puhas. Ja saab teha esimese grilli. Õhk on veel külm, aga päikese soojus, va kurivaim, ajab kõigil jopet seljast võtma. Et istume kõik kuskil Lobotkas või viimasel lõkkeplatsil ja tiksume niisama. Mitte, et ma siis hullult juua tahaks, aga lihtsalt. Naljakas teisigi vaadata. Siis on ikka iga kord midagi juhtunud. Näiteks kui Kaptenile vahele jäime:D või kui Ämarik endaga rääkis või kui Teur Kütiga nalja tegid või kui või kui või kui...

Ma ei tegelt ei tahagi seda palavat suve kui kraade on 30 ja ainus asi, mida teha saab, on päevitamine. Tahangi just aprilli ja mai kuud, kui kõik on veel alles alguses... Juulis ja augustis hakkab asi juba vägisi kooli jms poole kiskuma... eieiei!

Ja jaanipäeva tahan ka:) Kui kõik tulevad siia ja me lähme kuskile oma tüdrukutega ja meri on põlvini ja rohi on nabani :)

Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuuööl.

3. Tahaks hullult mingit sporti ikka teha. Türgiga seoses tuli mingi kuuajaline paus, nii imelik kuidagi. Midagi oleks nagu puudu. Tahaks võrku mängida. A nüüd lähengi Tartus trenni ka ikkagi. Iseasi kui palju seda jah trenniks saab nimetada, aga siiski parem kui mitte midagi. Aga õues on raske liikuda, kui taolised lumevallid kõikjal on. Kevadeks ostke kõik endale bussipileti asemel korralik mootorpaat. Sõidame kluppi paadiga ja oleme seal kummikutega. Mõnuus.

4. Viimaseks tahaks siis oma kodumaale Eestile ka õnne soovida. Ole ikka virk ja kraps sünnipäevalaps. Et sa ikka sama tublilt edasi püriks viie rikkama hulka ja muidu muhe sell oleksid.

Peale Türgit ja üldse kõike reisimist võib öelda, et olgu seal kaugel kõik nii hea ja ilus kui on, aga kodumaa on ikkagi kodumaa. =)
Tihtipeale peabki reisima ja teisi kultuure nägema, et enda oma hindama hakata.

Siinkohal lõpetaks George Moore sõnadega, mis on täiesti õiged:

"A man travels the world over in search of what he needs, and returns home to find it" :)

Vankuuvr jms

2010-02-17T23:11:00.008+02:00

Ja siin pole enam midagi teha... nagu ütleb Lembitu Kuuse või Nele Mehine, keda nime pärast pole mõnitatud.

Seda sama ei saa aga öelda taksojuhi kohta, kes mind Riia lennujaamast bussijaama viis. Noore poisi nimi oli Mikus Tiss. Edu talle seal Lätis... palun ära Eestisse elama tule! Ükski naine ei taha sinuga siin abielluda!
Kiku hõbedaõhtu oli tore, hõbe oli ju tore, kuigi tõesti tõesti, tahtsime kulda. Alles nüüd jõudis talle kohale, et issand hõbe on ju ka hea!

Kiku näitab viimast moodi:

No mida tarka ma peale reisi olen siis ka teinud, suurt midagi. Käisin nats koolis, Hagupaul rebib veido ja ega muud midagi erilist.
Siis jõin üks päev lampi mingi 1,5 liitrit piima ära. Mul oli lihtsalt nii suur janu ja kraanist tuli aind sooja vett:S Külmkapikülm piim oli küll võrratult hea.! Soovitan!

Vaatan ikka iga õhtu Vancouver'it ja tore ikka kui midagi juhtub. See olümpia on ikka nagu neetud, koguaeg mingid jamad. Enam ei ennustata, kes mitu medalit saab vaid seda, mitu inimest mängude lõpuks surma saab. Must huumor, aga nii ju on.
Paar toredat pildut ka, mõnusad failid:

Ouchhh xD

Türgi

2010-02-16T20:12:00.016+02:00

Varuge kena pool tundi, kuna juttu tuli kuidagi maru palju...oopss

Mis maa on Türgi ja missugused inimesed seal elavad?

Ehk mida ma nende pea 3 nädala jooksul kogesin/tundsin/kuulsin:

Inimesed

Naine vs meesKõige tüüpilisem peremudel- mees läheb hommikul vara tööle ja jõuab õhtul hilja koju. Naine on kogu selle aja kodus, tegeleb lastega, teeb süüa, koristab, käib teiste sama saatusega naistega koos. Samas ei saa väita, et naine õnnetu on. Vähemalt minu peres käis ema päevast päeva kaubanduskeskustes ja vahel sõbrannade pool mänge mängimas. See kõik kehtib muidugi keskealiste ja vanemate kohta. Tänapäeval on peremudel pisut muutunud, ka naised käivad tööl, aga siiski vaid klienditeenindajatena või koristajatena. Sellised tavalised naistetööd nagu juuksur ja kokk on seal maal kindlalt meeste alad.
Kuna tegu on islamimaaga, siis kannavad paljud naised rätte. Samas katavad oma pea enamuses just vanemad naised. Mulle seletati, et nooruses ei hooli keegi religioonist ja kommetest, aga pisut vanemana, no nii keskealisena, hakatakse rohkem nö kodukanaks ja ka kuna ega surmgi enam kaugel pole, siis tehakse viimaseid ponnistusi, et Allahi jms meele järgi olla. Et ikka taevasse saaks…

Noored
Tegelikult ega sealsed noored siinsetest nii väga ei erinegi. Hormoonid möllavad, vanematega karjutakse, käiakse kaubanduskeskustes hängimas ja muidugi, mis põhiline- Facebook on elu. Seal istutakse päevad läbi ja kui sul pole näoraamatut, pole sul ka sotsiaalset elu. Ma ütleks, et seal on see isegi hullem kui meil kunagi rate või orkut. Enda igast tegevusest antakse seal veebikeskkonnas teada, a la- läksin poodi, sõin just lõunat, kammisin juukseid, mõtlesin oma küüsi värvida, aga ei viitsinud ikka.. jne jne. Facebookist on isegi laul, mis praegu vallutab edetabelitippe ja mis räägib poisist, kes leidis sealt endale tüdruku.

Ka sms’ivad nad igal võimalikul momendil. Telefonioperaatoritel on tasuta sms’imise paketid ja noored kasutavad neid usinalt. Ja need smsis on enam-vähem sama sisu ja mõttega kui facebook’i omad: tsau, mis teed? Ok ma lähen nüüd teise tuppa. Pesin just hambaid, mis sa teed? Ja nii edasi.
Veel käivad noored muidugi ka kinos. Üks huvitav erinevus sealse ja siinse kino vahel on see, et täpselt keset filmi on 10minutine paus. Kui ma esmakordselt filmi vaatasin, siis ehmusin ära, et oota, mis mõttes. Mingi jumala x koha peal pannakse saalis tuled põlema ja rahvas jalutab välja. Okei, kui on väga pikk film, siis on see OK, aga kui mul vetsuhäda või muud probleemi pole, siis see 10 min tühja passimine ajab küll närvi. Ja nii on absoluutselt igas kinos
Ka oli veider see, et kui Eestis proovivad kõik noored suveks endale mõnd lihtsamat tööotsa leida, siis seal töötavad koolivaheaegadel väga vähesed. Pisut rikkamatest peredest lapsed (nagu need, kellega ma suhtlesin) vaatasid väga viltu selle peale, kui ütlesin, et tegin suvel selliseid „labaseid“ töid nagu ettekandja ja maasikakorjaja. Ehk siis neil ei tuleks mõttessegi enne ülikooli lõpetamist mingit tavalist tööd teha. Ettekandjad jms inimesed ongi seal tavaliselt need, kes pole kooli lõpetanud või on lihtsalt rumalad.

Pervod kõikjal?
Kui rääkisin, et võin Tartu peal öösel kell 2 üksinda purjuspäi 3 km koju kõndida ilma, et ma midagi või kedagi kartma peaks, siis tehti imestusest suuri silmi. Nimelt olevat seal asjalood nii hullud, et kui nähakse linna peal õhtul mõnd üksikut tüdrukut, siis üle 500 m ta seal kõndida ei saa, enne vägistatakse ära või tehakse mõnd muud perverssust. No ma ei tea. Kui ma Onuriga kahekesi näiteks Antalyas peatänaval kõndisin, siis noh võib-olla vaadati ikka, aga kohe kindlasti ei tundunud need inimesed nii haige mõtlemisega, kui mulle kogu aeg räägiti. Kui tahtsin näiteks Türgi sauna minna, siis imestas ta taas, et issand seal ju hõõruvad mingid võõrad mehed sind seebiga ja kohe kindlasti on neil dirty dirty mind. Tuhanded naised käivad Türgi saunas ja vähemalt mina pole küll kuulnud, et kellegagi oleks seal midagi siivutut tehtud. :/ Paljud räägivad nii, aga mina ei kohanud kordagi sellist käitumist. Olen pisut naiivne, aga ülimalt kartlikud ja ettevaatlikud inimesed ajavad mind ka närvi.

MüügimehedTänavatel kõndides kutsuvad kõiksugused inimesed oma söögikohta einestama. Üks karjub kõvemini kui teine ja imestasin tihtilugu, et kuidas nende hääl päeva lõpuks veel kähe pole. Ehk on see aastatepikkune harjutamine. Covered Bazar’il (siseturul) käies oli pea iga kullakaupluse või muu poe ees spetsiaalselt inimene, kes kutsus ostjaid enda poodi sisse. Mind nähes prooviti küll saksa keeles, küll vene keeles, kuna oli aru saada, et ega ma türklane ju pole, järelikult mõni rikas välismaa turist, kellele saaks suure raha eest midagi pähe määrida. Enamikel kordadel pidin lihtsalt pilgu eemale heitma, et nad liiga palju lootma ei hakkaks.
Tänavate peal müüdi ikka täitsa uskumatult mõttetuid asju. Üks inimene müüs lihtsalt terve päev suvalise tänava peal sokke, mõni müüs pastakaid, mõni lotopileteid, salvrätte või kunstlilli. Ma tõesti ei saa aru, kes neilt (enamasti räpastelt) inimestelt midagi ostab. Pigem lähen normaalsesse poodi ja ostan sealt sama või odavamagi hinna eest korraliku asja.
Ka taksojuhid on maniakid. Näiteks seisin oma kohvriga lihtsalt autotee ääres ja vaatasin kaugustesse kui mitmed taksojuhid sõitsid otse mu juurde ja küsisid, taxi, taxi? Piibitasid ka veel. Kui asi juba liiga pealetükkivaks läks, siis lihtsalt pidin tee äärest kaugemale kõndima ja pöörasin selja.
Üldiselt ongi nii, et kui töötasu sõltub inimesest endast, ehk siis sellest kui palju kliente toob taha sisse, siis ollakse ülimalt agarad ja vastutulelikud. Kui aga on tegu fikseeritud tunnitasuga tööga (kõiksugused ametnikud ja muidu asjaajajad), siis venitatakse nii palju kui võimalik. Näiteks pidi meie sõber oma autole mingisuguse pileti ostma, et üle Bosporuse väina sõita, kuid ta pidi ootama ligi pool tundi, kuna ametnikud pidid endale teed keetma ja väidetavalt olid piletid kuskile kadunud, otsiti…

Kas nad pidutsevad ka?
Üks kõige suuremaid erinevusi eestlaste ja türklaste vahel on kindlasti see, kuidas me oma õhtupoolikuid ja nädalavahetusi sisustame. Kui Eestis võrdub reede õhtu alko joomise, klubituuri või niisama sauna ja läbustamisega, siis seal ei ole alkohol teps mitte nii au sees kui siin.
Tahtsin minna klubisse, nagu meil tsikkidega on Tartus kombeks. Rääkisin mitu korda Onurile, et no lähme-lähme! Vinge ju, saab tantsida ja kõike. Tema polnud siiamaani kordagi üheski õiges klubis käinud ning ei teadnud ühtki tuttavat, kes pidutseks nii nagu mina.(mitte, et ma ka hullult klubides elaks ju?). Ma ei mõistnud tema ja ta sõprade vastumeelsust klubide ja alko suhtes. Lõpuks sain ta nõusse ja läksime „klubisse“.
Sissepääs oli kallis. Kõndisime siis sisse ja mis ma näen- ei mingit tantsuplatsi, lihtsalt väikesed kõrged lauad, mille ümber paar-kolm inimest kogunesid ja laual olevaid näkse maitsesid. Muusika oli põhiliselt Edward Maya jms sarnane. Siiski üpris üheülbaline. Eks me siis seisime ja õõtsusime ka muusika taktis ja tellisime 2 kokteili, mille hinnaks oli wowowiwou 150 kr per 1 klaas:S Ja see olevat veel üks odavamaid. Täiesti tavaline kokteil, ma ei tundnud grammigi alkomaitset. Jah, seepärast nad ei käigi klubides, et seal on kõik lihtsalt nii kallis. Tantsisime siis natuke ja kuigi siseruumides on suitsetamine keelatud, mattis paari tunni pärast tervet ruumi suitsulehk. Seda ma tõesti ei mõistnud, kuidas sellises moodsas lounge’s sellist asja lubati. Inimesed olid ilusad ja kenad. Paari tunni pärast aga ütles baarmen meile, et kui me rohkem jooke ei osta, peame lahkuma. Kuna meil mingit haiget rahakogust kaasas polnud, siis muidugi otsustasime lahkuda :(
Aga kui nad klubides ei käi, mida nad siis õhtuti teevad?
Ma ei saanudki tegelikult aru. Vähemalt minu Türgis oleku ajal käis pere õhtuti vahel naabrite pool lauamänge mängimas või siis kaubanduskeskustes. Täitsa hilja õhtul vaadatakse televiisorit ja ollakse niisama… Üldiselt on õhtud seal igavad. Või ainult mulle tundus nii? Pidutsemist Eesti kombel seal kandis juba naljalt ei näe. Seega- klubihundid, Türgi pole koht teie jaoks, valige mõni Põhja-Euroopa maa.

Onupojapoliitika ja tutvusedKui sul pole tutvusi ja tähtsaid sõpru, siis on üpris raske seal maal suuri tegusid teha. Näiteks minu peres oli isa ärimees, kaubanduskeskuse juhataja, aga sellele tööle sai ta vaid seetõttu, et oli eelnevalt maffia olnud. Ka oli neil kodus relv (mida mulle küll kahjuks või õnneks ei näidatud). Kuna ka seal on praegu majanduses rasked ajad, siis otsustas see sama pereisa paar oma venda/nõbu ka kaubanduskeskusesse tööle võtta. Noh mingit suht mõttetut tööd tegema, aga siiski. Tutvused loevad. Kõige veidram oli aga see, et kaks viimast päeva veetsime Istanbulis ning kui kohale jõudsime, siis oli meil autoga vastas mingi pereisa alluv, kes muidu kontoris töötab, aga meie puhuks mängis ta kaks päeva autojuhti, viis meid kõikjale ja oli niisama seltsiks. Päris veider või mis.? Aga tore siiski.

ReligioonNagu kõigile teada, on Türgi islamiriik. Samas on ta ka kõige läänelikum islamiriik. Päris musta riietatud ja üleni kaetud (vaid silmad katmata) naisi küll ei märganud. Rätte kandsid enamuses vanemad naised, noored mitte. Päevas viis korda Meka poole palvetab vaid vanem generatsioon või siis vähesed rangematest peredest noored. Mulle näis küll, et noored suhtuvad religiooni sama leigelt kui meie siin Eestis. Ei näinud ma kedagi palvetamas ega muid usukombeid tegemas. Samas väidavad kõik üksmeelselt, et nende usk on islam ja suhtutakse halvasti minusugustesse, kes väidavad, et ei usu mitte midagi.
Mulle räägiti nii, et palvetamise teooria seisneb selles, et Allah on andnud meile 24 tundi päevas ja me võiks vähemalt niigipalju teha, et päevas viis korda umbes viis minutit pühendada selle aja täielikult oma jumalale. Palvetusrituaali on enamik arvatavasti telekast näinud (mina nägin seda meie pereisa venna pealt)- esmalt pestakse enda nägu, kõrvatagused, kael, käed, jalad. Inimene võtab enda ette väikese palvetusvaiba, seisab selle ees ning hakkab (enamasti) araabia keeles palvet sosistama. Siis kummardab ta ette ja põlvitab ning paneb pea vastu maad. Seejärel tõuseb ta püsti või kükitab ning teeb seda mitu korda järjest. Veel vaatab ta paremale ja vasakule ning räägib/tänab oma ingleid. Ühel pool õlga on igal inimesel hea ingel ning teisel pool halb. Nad hoiavad kõike tasakaalus.
Viis korda päevas kuuldub kõlaritest vali kutse/laul. Esmakordselt kuuldes ehmusin ära- olin hotellitoas ja järsku kuulen, et mingi mees hakkab kõvasti araabia keeles laulma. Iga mošee küljes on suured valjuhääldid, et igasse linna nurka oleks seda laulu kuulda. Iga moslem peab peale laulu kuulmist palvetama minema. Igaüks valib, kas läheb selleks mošeesse ja teeb palvust ühe inimese dikteerimisel või viib rituaali läbi üksinda oma kodus. Ja muide ka näiteks kaubanduskeskustes on eraldi ruumid palvetamise jaoks.
See sama kutse palvetama on väga püha. Näiteks keeratakse seda kutset kuuldes autodes kohe muusika kinni ning ka televiisor keeratakse vaiksemaks. Ka ei ole sobilik selle kutse ajal (umbes 2 minutit) mitte midagi siivutut või romantilist teha. (u know what I mean).
Mošeesid on küll iga nurga peal. Mulle räägiti, et paljud tahavad ehitada mošeed, kuna siis on nad jumala silmis teinud väga suure heateo. Kõik mõtlevad vaid enda peale. Näiteks selle sama raha eest oleks saanud ehitada uue kooli, kuid kuna peale surma taevasse saamise soov on niivõrd suur, siis otsustatakse pigem mošee ehitada mis sest, et täpselt samasugune on 50 meetri kaugusel juba olemas.

LiiklusEsimese asjana Türgis taksosse istudes panin muidugi kohe turvavöö kinni, mille peale vaadati mind kui mingit imelikku. Nimelt ei kasuta mitte keegi turvavööd, kuigi selle kasutamine on tegelikult kohustuslik. Täiesti tavaline on, et ühes autos sõidetakse kaheksakesi (nagu meil tihti juhtus) ja nõndamoodi täiesti kesklinnas, kus kõik meid nägid. Ükskord sõitis meile vastu politseiauto, kus juhi kõrvalistmel istus kaks inimest. Kui seadusesilm juba nõnda käitub, mis siis veel tavakodanikelt tahta…
Kihutatakse nagu hullud, tehakse üksteise ees haake, samas mõlgitud autosid eriti nagu ei näinud. Autod ise on enam-vähem samast klassist kui Eestiski, kui ehk siis hästi natuke nõrgemad.
Signaali andmine on vägagi in. Näiteks kui seista valgusfoori ees ja tuli läheb juba kollaseks ning eesolev auto pole liikuma hakanud, siis antakse signaali. Täiesti pisikeste asjade pärast minnakse närvi ning tulemuseks on taas vali signaalitamine.
Inimesed kõnnivad suvalistes kohtades ja suvalise tulega üle tee, jalakäijad arvavad, et autod peavad nende ees peatuma, autojuhid on arvamusel, et jalakäija peaks ootama. Ja niimoodi kuidagi see liiklus seal käib. Meile distsiplineeritud Eestlastele on sealne traffic ikka päris ulme. Ma usun, et Petka saaks seal kohe kindlasti kreepsu.

LinnadLühidalt 3 linna, kus mina käisin:

Istanbul- hullumeelne liiklus, liiklusummikud on täiesti tavaline nähtus. Bussijuhi amet seal kõige ebapopulaarsem just liikluse pärast. Meie istusime iga päev kuskil 2 tundi ummikutes. Jaguneb kaheks osaks- Euroopa ja Aasia osa, mida eraldab üksteisest Bosporuse väin. Euroopa poolel on rohkem kultuuri ja vaatamisväärsusi (mošeed jms), ka asub seal finantskeskus, Aasia pool on rohkem niisama elamiseks, seal on ka rohkem inimesi. Ilus linn, aga elamiseks täiesti jube just oma liikluse ja suuruse tõttu.

Ankara- kui Istanbul oli rohkem töötamiseks, siis Ankara on rohkem elamiseks. Tegu siis Türgi pealinnaga, kus asub ka türklaste ülimalt armastatud esimese presidendi Atatürk’i mausoleum.

Ankara kesklinn on õhtul väga elav ning huvitav, palju kõiksuguseid kohvikuid ja poode. Kõige veidram oli see, et õhtul kesklinna tänavatel jalutades nägin vähemalt kümmet lemmikloomapoodi, kurb oli see, et seal müüdi klaaside taga ka kutsikaid :(

Antalya- Türgi turismipealinn. Suvel kindlasti võrratu koht, kuid talvel oli pisut mahajäetud. Kesklinnas on kõik kohad täis palme ja toidukohti. Äärelinn, kuhu turistid eriti ei satu, on aga päris räämas ja kole. Ma ei saagi praegu väga adekvaatset ülevaadet sellele linnale anda, kuna külastasin Antalyat kõige halvemal ajal, kui üldse võimalik. Siiski andis suvi end korraks 20 plusskraadiga tunda. Rannik oli võimas. Kauguses kumasid mäed. Seda linna peab külastama suvel, et temast täielikku sotti saada.

Pulmad
Mul oli harukordne võimalus osaleda ka tõelises Türgi pulmas. Pulmaeelsel õhtul mindi kogu suguvõsaga pruudi kodusse ja esmalt hakati kohe tantsima. Muusika oli ikka see teate ikka.. araabia stiilis. Ja tants oli teistsugune kui meil siin. Ei tantsitud mees-naine paaris, vaid naised hoidsid üksteiselt ümbert kinni ja õõtsusid kaks sammu edasi, üks tagasi jne. Oli ka teistsuguseid tantse, kuid põhimõte sama. Siin võite näha üht näidet tantsust:

Õhtu lõpuks kustutati ära tuled ning pruut ja peigmees istusid pinkidel, pruudi nägu oli kaetud. Kõnniti küünaldega mitmeid ringe ümber pruutpaari ja naised tegid mingit imelikku häälitsust, mida mina järele teha ei suuda. (umbes nagu alalalallala hästi kõrgelt). Siis määriti kõigil soovijatel peopesad mingi ainega kokku (hennamaailing?) ja järgmiseks päevaks olid neid peopesas tumerohelised ringid ning ka sõrmeotsad sama värvi.
Pulmad ise hakkasid järgmisel päeval õhtul kell 7 ning kõik see toimus suures saalis, mis vist oligi spetsiaalselt kõiksugusteks pulmadeks ehitatud. Keskel kõrgemal oli suur tantsuplats ning bändile (idamaised pillid ja naislaulja) oma lava veel pisut kõrgemal. Ümber lava olid lauad, kus sai istuda. Söögiks pakuti vaid mõned saiakese taolised asjandused ning lõpuks suur tort. Joogiks olid vaid coca-cola ja vesi, absoluutselt mitte mingit alkoholi! No mis pulm see on, küsite? Aga nii see oli. Inimesed olid ilma alkotagi õnnelikud ja tantsisid nii et tallad välkusid. Seda võiks türklastelt õppida, et ka ilma dopinguta võib tantsuplatsil häid tulemusi saavutada :P

Pruutpaarile kingiti põhiliselt kulda või mingisuguseid meeneid. Kindlasti mitte lihtsalt raha või uut kohvimasinat.
Kogu aeg lihtsalt tantsiti ja siis puhati natuke. Kogu pidu oli läbi kell 22. =)
Aga eks asi oli selles ka, et neil on seal pulmad kuskil kaks korda aastas, kuna perekonnad on lihtsalt nii suured (isal oli 10 õde-venda, emal mingi 6), nii et loogiline, et teatud ikka jõudes on ka pulmi oodata. Pulmalised pole loetud, kõik tuttavad võivad tulla, mitte nii nagu Eestis, kus iga suu pannakse kirja, et nende eest üüratut hinda maksta.
Pulmad pole nii suur asi kui siin, kus ostetakse endale vinge kleit ja tehakse uus soeng. Mõned läksid seal pulma lihtsalt teksade ja tossudega ning keegi ei vaadanud imelikult. Peaasi, et riided puhtad oleks.

Türgi köök
Last but not least- türgi köök ja söök. See on väga mitmekülgne ja rikkalik. Enamikke roogi, mida maitsesin, polnud ma enne näinudki ning alati küsiti mu käest, et kas sa seda sööki või ainet tead? Enamikel kordadel pidin eitavalt vastama.
Sai on püha, seda süüakse absoluutselt iga eine kõrvale. Hommikusöögiks võtavad kõik endale pool pätsi viilutamata saia. Leiba pole olemaski. Kui küsisin, et kas teil on musta leiba (black bread), siis toodi mulle sepikut, see ongi nende kõige tumedam sai.
Hommikuks süüaksegi siis muna, kõiksuguseid juustusid, mitte sellist nagu meil, vaid kõvemat, valget värvi. Ka süüakse igasuguseid oliive, mis on iga kell paremad kui meil siin ning muidugi ka jogurtit. Jogurt ongi algselt Türgist pärit ning seda kasutatakse igas asendis ja pea iga roaga. Ka on näiteks väga populaarne jook ayran- naturaalne maitsestamata jogurt segatud veega ning lisatud pisut soola. Kui algul tundus see pisut imelik, siis lõpuks tellisin ma igas paigas endale ayrani. Nii hea lihtsalt.

Liha süüakse palju, kuna kebab on ju Türgist pärit. Sõin kõiksuguseid kebabe, nimi on küll eksootiline kuid tegu on siiski millegi meie šašlõkile sarnasega, mina vähemalt ei teinud suurt vahet. Ka süüakse palju lihapalle ehk köfte-sid.

Sealiha on aga keelatud. See on kõigis Araabiamaades nõnda. Nad ise väidavad, et siga on räpane loom, kuna sööb oma sitta või mida iganes. Nemad aga vihkavad räpasust. Kohati ületas selline sealihakartus ka piire. Viisin neile kingituseks Kalevi komme ja nad käskisid mul toote tutvustusest vaadata, et ega kommides kuidagiviisi searasva vms kasutatud pole. Ka rääkis Onur, et Tais käies ei julgenud ta ühestki kohast liha tellida, kuna näiteks lambaliha tellides võis juhtuda nii, et eelnevalt oli selle sama noaga just sealiha lõigatud ja siis oleks ju täielik maailmalõpp olnud, kui ta oleks saanud lambaliha, mida on taolise noaga lõigatud. Seda juttu kuulasin küll väga suure imestusega, et no kuulge, sellistesse haiglastesse äärmustesse ka ei saa nüüd laskuda. Siga on loom nagu iga teinegi, ega see lehm ka nüüd teab mis puhas pole ju, aga ikka süüakse. Just kui nende ärrituseks ütlesin kogu aeg, et meie Eestis sööme küll väga hea meelega sealiha, see meil nagu rahvusroog lausa =)
Kasutatakse ka palju kõiksuguseid köögivilju nt baklažaani, tomatit, paprikat. Ka on kõiksuguseid riisiroogasid.
Teed juuakse kuskil viis korda päevas. Seda pakutakse kõikjal ning erilistes teeklaasides. Tegu on suhteliselt tavalise musta teega, kuhu pannakse mitu tükki suhkrut. Küll nad on alles maiad!

Magusatest asjadest on popid kõiksugused lehttainast tehtud asjad, kasutatakse mett jms.
Kõige tuntum maiustus on Turkish Delight, mida müüakse kõigis poodides ning mis on totaalne „must have“, mida koju viia.

Kui on tegu suurema koosviibimisega, siis pannakse põrandale suur lina ning süüakse kõik ringis maas istudes. Ka pole keegi kuulnud sellest, et „peale kuut ei söö“. Süüakse siis kui on nälg. Näiteks minu peres söödi hiiglama praad kuskil kell 1 öösel ja siis mingi rahus magama. Mina küll nii ei suutnud.
Ka süüakse palju pähkleid, õhtuti krõbistatakse telekat vaadates sihvkasid ja pähkleid. Sealt sain ka mina kombe neid osta, Eestis tagasi olles on lausa imelik kui kodus pole, mida näksida :P
Kuna kraanivesi on suuremates linnades üpris rikutud, siis tuuakse suurte 10liitriste kanistritega kuskilt joogivett ning nõndamoodi nad seda seal joovad. Ja üpris palju joovad seda.
Alkoholi ei jooda üldse. Vähemalt pere, kus mina elasin. Poodides müüakse palju õlut, seda veidi juuakse, aga ma ei näinud mitte kuskil purjus inimesi ega mingit laamendamist. Alkohol on väga kallis, kõige odavam vein oli tavalises poes kuskil 150 krooni, ööklubi hindadest juba rääkisin. Kui sinna lähete, võtke oma viinad kaasa.

Üldiselt… inimesed on sõbralikud ja abivalmid. Kui küsida teed, siis kõik proovivad aidata, isegi kui nad teed ei tea. Ka on türklastega palju lihtsam kontakti leida. Mind tunti vaid paar päeva, kuid juba suhtuti minusse kui vanasse sõpra, kallistati ja hoiti käest kinni =)
Türgi keel on lihtne, kui väga tahta, siis õpib selle poole aastaga ära. Kõik räägivad nii. Ma vist jah proovin seda veel õppida, kuna päris piinarikas oli olla inimeste keskel, kellest ma midagi aru ei saanud.

Selleks korraks kõik. Kui on veel küsimusi seoses Türgimaaga, küsige julgesti.

Rohkem pilte siin:

http://www.facebook.com/album.php?aid=145272&id=717441934&l=69ed230b9c