201111

Sai lõpu nii:

BdayPrty no ja veel mingi 9 inimest, kes ei tulnud pildile.

Üldiselt jäin ürituse korraldamisega plussi, kuna..

Enne:

Pärast, hommikul peale pidu:


Jäin 3 pudeliga plussi :D

Lihtne matemaatika ütleb, et mulle kingiti 3 pudelit ja peol ei joodud ühtki.

Party oli faffa. Kõik halb jäi 2011 aastasse, nimelt selle viimastel minutitel murdsin jala. Mitte nagu pooleks päris, aga valutab! :D A pohh, edasi kluppi, seal käisin ka mitu korda keset põrandat pikali, kuna tundus, et jalg pole siiski nii hull, a oli vist siiski? Istusin korra panin jääd peale ja siis tantsisin edasi ühe jala peal hüpates või niisama õõtsudes. Eluiroonia peitub selles, et just samal päeval pandi mind Riia täispikale jooksumaratonile ka kirja. Säh sulle. Aga pole hullu, elab üle.
Lonkasin Illukas ringi ja kaotasin koti ära, mu elu oli seal sees- toavõtmed, garaaživõtmed(ok not), raha, mobiil ja riidehoiuvõti. Ja otsisin nigu ull pääst, siis üks tark soovitas, et vaata diivani taha ja seal see oli ja kohe pidin targa peaga talle joogi välja tegema. Ja hotshotte tuli õhtu jooksul ikka natuke alla kümne ära. Rikas.
Aga kõik juba teavad ja ma ei väsi kordamast, et olen tegija, kuna seisin baarileti ääres ja kuna keegi mind ei teenindanud, vihastasin ja näpsasin terve pudeli rummi sealtsamast baarist. Jooge sõbrad, minu kulul! Ok ma vangi.
Ja ei jäänd vahele ka! (vb peale selle postituse postitamist jään).

Ehtsa mage, klubi pandi juba kl 5 kinni, mase. Hanna poole edasi, kes oli PendiEndel ja kes oskas sellega tõde kõigile teatada. Ostsin karbi snusi ja tegin hea diili! Edasi targutasime Kristoga juttu ja juba ärkaski HelenTommiga kl 12 ajal ja ma ei olnud veel kordagi silma sõbale saanud. Tegime nalja, Teele tuli ansambel Cardoga ka külla, ütles küll, et koti järele, tegelt tahtis koristada ainult! Ja noh veidi kaineneda ka. Kõik lahkusid kolme ajal päeval ja ma polnd ikka veel kordagi magama saanud. Sõin üle jäänud toitu, milleks oli sõir ja suitsukiluräimepall ja midagi veel. Kaisa naeris nagu harakas omas toas sõbrannaga ja mul ikka polnud veel und. Arvasin, et mul on 1 kromosoom puudu, aga õnneks tundsin õilsat uneuimastust 7 ajal õhtul, aga miski siiski hoidis mind veel ärkvel- see oli fatsepuuk, mille maailm tundus nii võrratu, kõik jagasid pilte ja see rõõmustas mu meeli.
Vaatasin arvutist Tujurikkuja kordust. See polnud pooltki nii hea, kui eelneval aastal (koit toome laul ja viinaujumine). Olin pettunud!

Stiilinäide õhtust:

Ja ma kukkusin siiski.. korduvalt.
Õnneks olen praegu Tartus, kus korter on ühetasandiline ja nt kööki või vetsu minekuks ei pea ma treppidest käima, kuna mu põlv on ikka staks sant!!!
Eelmine aasta jooksin kokku 955,5 km. Elufeil, et 1000 ära ei tulnud, kurb meel.

Täna hommikul käisid mul külas jumalakuulutajad, kes palusid, et ma paneks aja kirja ja räägiks nendega silmast silma sellest, kes on jumal ja mis on ta olemus. Keeldusin viisakalt, daamiks jäädes. Rääkisin, et jah olen lugenud lastepiiblit ja selle pildid olid ilusad, aga muu mulle ei meenu. Peksin nad välja ja karjusin aknast: Jumalat pole olemas!

Ei, tegelt jäin siiski daamiks.