Ma ise küll ei osalenud, kuna olin vigastatud (sain arstitõendiga loa osaleda järgmisel aastal 7 euri eest).
Aga ma tegin seal pilte ja lihtsalt olin seltsiks maratoonoritele Einarile ja Kaisale ning samuti olin nende isiklik sohver.
Pildid siis siin:
Maratoni start
Naiste esikolmik
Kaunis Riia
Palav oli!
Lehva lehva
10 km start
Esikolmik ja auto, mis näitab aega
Pööratud perspektiiv - varjud.
Väike video ka.
Mis ma oskan öelda - palav oli. Nii palav, et üks inimene suri ära isegi seal ja üle saja pidid katkestama, üle kümne viidi haiglasse. Muidu oli tore!
Pole tuju täna mingit deep shit'i ajama hakata, niiet lihtsalt panen siia üles 3 pilti. Ei mingi suurema mõtteta, aga selline täna vaade mu korterist minu toa rõdult:
ja selline köögist:
Tulevased suured lollakad sibulad mängivad veel hetkel liivakastis, aga juba praegu on kuulda sõnu "bljät" ja "nahhui".
Täna panen siia paar pilti, enne ja pärast pügamist.
Pepe sai ju 2. mai juba 8 aastaseks! Nüüd on ta ametlikult ka koeramaailmas pensionär, ehk siis näitustel kuuluks ta juba veterani klassi.
Kirjutan praegu lihtsalt sellepärast, et lausa kuu aega on pausi olnud siin. Et näidata, et elan veel. Aprillis ei teinud ma ühtki postitust.Mul pole vist kunagi siin blogis terve kuu vahele jäänud. Das ist eine Katastrophe!!!
Alates aprilli Sin Cityst kaine kuni 1. juunini. Tuleb peaaegu 2 kuud täis. Lahe ikka ju. Aseaineks on snus. Ajab asja ära küll. Olen käinud päris mitmel sünnipäeval: vanaema-vanaisa said mõlemad 70 ja siis veel sünnipev Mikitamäel ja araabia-reggae teema pidu Võnnus.
Ringmängud Miksis
Mu seelik reggae peoks
No siis oli veel öölaulupidu, mis oli täielik virts. Joodikute pidu. Ja üldse ma pole tudengipäevadest rohkem osa võtnud. Ma kah tudeng või asi. Kooliga suht pees. Kui lõpetan see aasta, on see jumalaime.
A ja no ainuke kena koht öölaulupeolt, mida mu kaamera ja silmad suutsid jäädvustada:
Soome peaks tööle minema hoopis. Kasvuhooned ootavad mind kindlasti. Raha tahaks ja seal Soomes oli tore tegelt, aga kõik teised jäävad ju Eestisse... :(
Mis maratonist rääkida. 17. maini saab distantsi ümberregistreerida. Niiet no umbes 16. mail otsustan lõplikult, kas joosta täismaraton või pool. Poolik on igal juhul loogilisem valik minu treenitust arvestades - see ju puha puudulik :P
Mis veel. Olen küll hiphopi vend, aga viimasel ajal olen hakanud maru palju DnB'd ja dubstep'i kuulama. Lausa jube. Olen harjunud, et laulul on sõnad ja ma saan kaasa räppida, aga nendel lugudel seda pole ühtki. Siinkohal pean "tänama" minu mõjutajaid Hannat ja Timmot, kes mind sellele teele on juhtinud.
Aga lõppude lõpuks olen vist südames ikkagi black mama niiet, selle auks lugu, mis ketrab mu plaadimängijas ööd ja päevad:
Miks ma pole
kirjutanud vahepeal? Ilmselt seetõttu, et kuulsus lõi pähe. Oli ju suur uudis,
et sellest samast blogist oli võetud 4 pilti ja pandud lihtsalt elu24 uudise
albumisse. Julmalt.
No ilmselt
niimoodi meie, maakad siis pidu panemegi.
Saatsin e-maili elu24 toimetusse ja juba minutite pärast olid pildid minust maha võetud, Jaanuse-Aroni pilt aind jäeti millegipärast üles... :/
Aga jah viimasel
ajal on asi veits käest ära läinud, 2-3 korda nädalas ikka klubis käia… ma ei
tea, kas on normaalne ikka? A nii kaua kui noor olen ja jalad veel tantsusammu
jõuavad teha, siis miks mitte?
On minu pool pidu
olnud, on Hanna-Kristi pool, on ka mujal, igal pool. Eelmine nv oli eriti
väsitav, peale seda magasin lihtsalt põhimõtteliselt 2 päeva jutti. Aga juba ootavad
uued peod. Peab minema!
Virtsapidu
A-Rühm, Illuka täismaja. Foto: Dj Möls.
Kool on
totaalselt teisejärguline. Ei ole vist mõtet see aasta lõpetada ikka, kui
lõpetangi, siis peab ikka kõvasti tööd tegema. Motivatsioonilangus totaalne.
Positiivne on vaid
see, et ma saan taas joosta, jalad on enam-vähem okei. Kui esimene kord peale
kolmekuulist pausi taas jooksma läksin ( jah kõigest 2 km, aga see oli siiski
reaalselt esimene kord peale kolme kuud, kui ma jooksin), siis tundsin end kui
pime, kes sai nägijaks; jalutu, kes sai kõndijaks; kurt, kes sai taas kuuljaks;
tumm, kes sai taas rääkida. Okei, see kõlab nagu mingi lõik piiblist, maru
dramaatiline ja võimas.
Igal juhul olen
tagasi jooksurajal ja aega vaid 2 kuud, et saada vormi 42,195 km jooksmiseks :D
Iga loll teab, et see on võimatu missioon, aga ma püüan. Ei lähegi mingit
tempot tegema, lähen lihtsalt läbima.
Taas vapustavalt tore nädal selja taga.
Kolmap Retro, mis algul imes ikka täiega, aga mingi hetk hakkas täiega ruulima :D Jummala väsinuna jõudsin koju, aga hää pido hää pido, kooli ei viitsinud minna.
Juba neljapäeval läksin ära Põlvasse, kus pesin-föönitasin-pügasin ära meie pere lemmiklooma Pepe, kes nägi nüüd täitsa kokkerspanjeli moodi välja. Reedel käisin ka suusatamas Mammastes, aga ilm oli tugevasti plussis ja suusk ei lipanud no ne gram…Punnisin kuidagi ühe suure ringi ära teha.
Aga õhtul oli Cardo sünkar. Sinna sõites vaatasin kaardilt, kus see asub, aga ikka eksisin ära.. just.. Põlvas eksisin ära, kui piinlik! Õnneks aitas GPS Teele mind jehoova tunnistajate maja juurde ja sealt edasi juba oskasin.
Pildistasime kõik päris mitu pilti ja väga lõbus oli, sain koju kl 6, tegija.
Iga peo, kus asuvad Nele, Cardo ja Liisa, kohustuslik pilt. Ka tulevikus. Kena traditsioon:
Kaidi 22 vs Cardo 20
Ja laupäeval sõitsin juba tagasi Tartusse, nagu arvata, oli mul üliuni ja ime, et autoga kraavi ei sõitnud - mul ei õnnestunud see!
Juba tahtsin kohe mekkima hakata, hellasin Hannale jne, aga veel ei tulnud kedagi. Eks ma passisin niisama ja kui rahvas tuli, keerasime korgi lahti. Mõnus.
Mingi hetk oli eurovisioon vist ka, aga no ma ei taibanud ööd ega mütsi sellest. A selle adusin ära, et Ott võitis, olin väga õnnelik! Vist. Eile vaatasin neid vaheklippe ka, mis laupäeva õhtul tundusid täieliku jurana, aga nt see esimene video on ikka pärl, no sellised need eesti naised ju ongi :D Evelin ja too teine eit.
Edasi läksime meie kuldne kolmik mina, Hanna, Kristo jalgsi Illusioni poole. Mängisin taksoparklas soomlast ja seletasin taksojuhile soome keeles, kuhu tahame minna ja kurtsin veel paari muret, aga tema oskas aind öelda- 4 eurot, aga meil oli vaid 2, nii et tehing jäi katki!
Astusin sisse Club Illusionisse, ehk olete kuulnud, pilet 6.50, aga oli ka väärt pidu- ma ei kuula muidu DnB’d, aga kuna soovitati, et maru hää pidu, siis ikka läksin. Ja vau, ma ei pidanud grammigi pettuma. Vapustav muusika, eluhea oli selle järgi tõmmelda. Niisama kodus arvutist kuulata on see mage, aga klubis õigete kõlaritega oli saund ikka vapustav :D Vapustav, vapustav.
Olin jällegi, nagu DJ Yltzz’ile meeldib öelda, kõigi….. sõber.
Lõpp hea kõik hea.
Niipalju sellest.
Täna on 7. märts ja kaubamaja naistemaailmas oli naljakas vaatepilt. Mingi viis ca 35-aastast vene meest käisid parfüümi- ja meigilettide vahel väga nõutud nägudega ja proovisid lõhnu, vaatasid kreeme. Käisid kõik hanereas seal lettide vahel, ilmselgelt homseks naistepäevaks midagi otsimas.. aga see oli nii naljakas lihtsalt, nad kõik olid nii kohkunud nägudega ja ei osanud midagi valida :D Venkudel see ju suur püha homme.
Mis veel täna... aa Tähtveres oli täna elu parim suusarada, tõeliselt noh! Uut lund oli juurde toodud ilmselt ja ma pole vist elohhki nii hea raja peal sõitnud, oleks vaid suusad määritud olnud, oleks lipanud nagu tuul, aga siiski tegin pauguga 25 km täna. Vist elu pikim järjest sõidetud sõit.
Ütlesin mammale neljapäeval Põlvas, et vaata mu kõva musklit ja ta ütles, et naistel pole ilus, kui on musklid.
Ja ma ostsin nartsisse, 10 tükki 1 euro -on kaunid minu köögi aknalaual.
Veebruar on olnud piduderohke.
Esmalt oli LMFAO, kes korraldas Überblingenis „sajandi peo“. Lõpuks sai läbi minu kaine kuu, olin olnud äärmiselt edukas selle ülesande täitmisel ja avasin Montenegrost toodud kookosemaitselise likööri, mis oli läägelt magus, aga kohviga lahjendades vägagi maitsev joogipoolis. Õhtu sujus väga kenasti, miski ei läinud kakasti ja kontsert oli eluvinge. Saime šampanjaseks ja lmfao viskas kõiksuguseid värvilisi kepikesi ja täispuhutavaid sebrasid rahva sekka. Enne Überisse minekut aitasin veel müüa üht piletit ja rääkisin soomlastega juttu ja tundub, et täispeaga paraneb igasuguse võõrkeele oskus – sain sommidelt isegi kiita, et puhun melko hyvin suomea ja nad andsid mulle lagritsamaitselist Minttut, mis oli puha okseväärne jook, aga olin viisakas, jäin daamiks, ja tänasin, lahkelt naeratades.
Enam-vähem kõigiga juhtus midagi, Hanna saavutust ei suutnud aga keegi siiski üle trumbata, sai ju täitsa tasuta uued teksad ja puha. Vahel tasub kohe seadusega pisut pahuksisse sattuda. Kasu on mitmekordne (nt minu Illuka varastus).
Pidu lõppes Überis ära ja kõik matsid aeti välja. Edasi väike tants vanalinnas ja kuna päike hakkas juba pilvepiirilt paistma – hommik oli käes, siis otsustasime Marioga spontaanselt bussiga ülikoolilinna minna, et seal ehk õhtul veel pidusse minna? Väsimus ja magamata öö andsid tunda ja nii ei jõudnud ma küll kuskile enam õhtul, pidin hoopis autoga sõitlema.
Edasi oli Kaiduri sünna, mis on alati olnud legendaarne ja ega seegi kord kehv pidu polnud. Nalja sai rohkem kui rubla eest. Pildid olid ka vapustavalt lõbusad, kuna modellid lihtsalt olid nõnda toredad.
Edasi oli juba järgmisel päeval Hegeli sünna. Toimus grupiviisiline eurovisiooni vaatamine. Ma polnd ühtki lugu enne vaadanud, seega ei osanud kommenteerida. Eurovisioon ei huvita mind enam päris ammu kahjuks. Need kaunid ajad on möödas. Samas.. jah Oti laul on hea. Sünnipäeval olin ma päris unine, kuna eelneval ööl ei saanud ju magada. Aga muidu oli tore. Pilte mul sellest sünnast pole, okei on 2 tükki, aga need on kahest neiust, kes ilmselt ei soovi seda pilti avalikustada.
Järgmine päev, pühapäev, läksin Põlvasse ja sõitsin Mammastes pauguga 18 km ära. Suusk lippas niiet jube. Juba eelnevas postituses kirjutasin, et olen suusahulluks hakanud. Veebruarikuus (alates 10. veebr) 3 nädalaga olen sõitnud 175 km. Suht tegija mu arust. See blogi ongi nagu mingi enesekiitmise blogi mul. Haige suht ju. :/
Aga jooksumaratoni kuupäev tuleb lähemale ja ma pole 2 kuud jooksnud, elupohh… :D
Aga kuna pealkiri on „kontsertttidel“, siis pean ära mainima siinkohal, et LMFAO oli alles algus. Juba on mul olemas piletid 5. aprillil toimuvale Example kontserdile Tallinnas.
Ja täitub mu eluunistus näha oma iidolit Kanye Westi ja ka Jay Z-d.
Sellega oli ka üks draama. Eile algas piletimüük ja pmst paari tunniga müüdi kõik ära. Või vähemalt netis ei saanud enam osta. Ja nüüd täna õhtul niisama naljaviluks proovisin uuesti seda lehte ja ohhoo, sai küll osta. Ostsin kohe 2 tükki, endale ja Hannale. Konks on aga selles, et need on Stockholmi Globe Arena kõige äärepoolsem tribüüni kohad, nii et Kanyet lähedalt me ei näe :( Aga vähemalt saab mingigi elamuse ja maksis see vaid 43 euri inimese kohta. Pole paha ju.
